MTÜ Elav Tänav ja Tallinna uus rattalinnapea on võtnud oma südameasjaks linnaruumi inimesesõbralikumaks muutmise – lisaks tavalistele (elektri)ratastele on ka Eestis hakanud populaarsust koguma erinevad kastiga rattad, mille elektrimootoriga variantidele saab KIK-ist elektrisõiduki toetust küsida.

Sõitjad kiidavad, autosõbrad laidavad

Esialgu on kastirataste hulk meie teedel marginaalne, ja alati tekitavad need furoori – umbes nii nagu panid pilku pöörama elektriautod veel kümmekond aastat tagasi. Kes on sõitnud, kiidavad – eriti lapsed ja koerad on rõõmsad, et ei pea ümbrust jälgima suletud metallkastist.

Kastirattaga vuravad nii Bolti asutaja Markus Villig kui suurpere isa Varro Vooglaid, ja firmasõidukite asemel pakuvad oma töötajatele säästlikumat sõiduvahendit mitmed ettevõtted. Rahulolematust liiga palju kuulda ei ole, vaid ettevõtete puhul tekib küsimus, et kui promorattaid autodega linnast-linna veetakse, siis kas ikka on tegu mõtestatud tegevusega või on see lihtlabane rohepesu!?

Kastiratastega tohib sõita ratta- ja sõiduteel, aga mitte kõnniteel. Kui aus olla, siis pole ma jalakäijate vahel saalivaid kahe- või kolmerattalisi velokastikaid märganudki, liigeldakse viisakalt „nagu autod“. Ja pargitakse samuti kokkuhoidlikult ja teistega arvestavalt.

Autojuhti teeb kastikaga liikuja vähemalt Tallinnas praegusel ajal küll kadedaks – üleskaevatud kesklinnas ei ole hea ei autoga ega jalgsi liigeldes, rattateedel vurajad on aga siiani üsna muretud ning jõuavad sihtkohta mitu korda plekk-liisudest kiiremini.

Kuid sugugi mitte kõik ei rõõmusta uue trendi üle. Riigikogu liige Helle-Moonika Helme kirjutas paar päeva tagasi sotsiaalmeedias:

„Kunagi kui Hiina oli vaene, kommunistlik orjademaa, siblisid miljonid hiinlased rataste ja kastiratastega ringi. Nüüd on hiinlased jõukad, sõidavad autodega, elavad paremini kui inimesed läänes, aga meile üritatakse vaesuse paratamatust maha müüa kui edukat elustiili ja helget tulevikku. Paraku – kastiratas on vaeste orjade leiutatud liikumisvahend, et liikuda punktist A punkti B ja oma kaubanatukest ka kaasa vedada.

Nüüd püüavad nad juurutada ka mõtteviisi, et üks hea ja hooliv mees ei osta naisele mitte autot, millega ta saab soojas ja mugavalt oma asju ajada ja lapsi trenni, kooli, lasteaeda viia, vaid peab külmas ja vihmas, lapsed kastis, köögerdama kastirattaga ringi, mässitud kampunitesse ja puhvaikasse, salli ja mütsi, nina külmast punane peas… Nii kaunis tõesti…“

Postitus läks viraalseks ning kommentaariumid kihavad: rattalembesed naeravad, autoinimesed pomisevad tunnustavalt, et jah, ei ole see kastiratas ikka õige asi – kuidas sa sõidad sellega autode vahel kaitsetult, ja kui tuleb talv, siis pead lumehangedest läbi roomama…

Mida rahvas arvab?

Jätame emotsioonid kõrvale ja vaatame, mida arvab rahvas ehk teisisõnu, kui palju on taotletud toetust uute elektriliste kastirataste ostmiseks?

KIKi avalike suhete juht Kati Raudsaar rõõmustab algatuseks, et viimastel päevadel on kasvanud nii meedia huvi kui ka toetuse taotlejate huvi kastirataste osas: „Elav tänav on teema hästi käima tõmmanud!“

Ka toetuse küsimise numbrid on päris toredad: 3. mai seisuga on KIK vastu võtnud 46 kastiratta ostutoetuse taotlust, 26 eraisikutelt ja 20 ettevõtetelt. „Hetkel on sisestamisel veel 18 ettevõtete ja 43 eraisikute taotlust – need on pooleliolevad taotlused,“ selgitas Raudsaar.

Enamus taotlejaid küsib toetust umbes 1000 eurot: „Kirjutasin seepärast „umbes“, et 2-3-l taotlusel on summa jäänud natuke alla 1000 euro, kuna toetame kuni 50% ratta hinnast ning nende puhul oli sõiduki hind natuke madalam. Aga kokkuvõtvalt ja üldistatuna on see siiski 1000 eurot,“ vastas KIK-i kõneisik.

Kõige rohkem on toetusi küsitud Babboe ja Christiania kastiratastele. Eraisiku toetus on kuni 50% summast, ja mitte rohkem kui 1250 eurot. „Sellest summast läheb maha tulumaks ning 1250.- puhul on toetuse summa, mis inimene kätte saab 1000 eurot. Inimene ise midagi tegema ei pea, tulumaks läheb maha automaatselt ja ratta ostja saab kätte kohe 1000 eurot,“ tegi Raudsaar veel kord „puust ja punaseks“ taotlemise tingimused.

Ta lisas, et KIKi jaoks ei pea põhjendama mitte kuidagi jalgratta sõiduvajadust: „Ei oska öelda, kust ja kuidas selline arvamus levinud on. Eelmisel elektriautode meetmel oli ettevõtete puhul see põhjenduse vajadus ning ka vastavad lahtrid e-toetuse keskkonnas, kuid nüüdseks oleme e-toetust sedavõrd arendanud, et kindlasti kastirataste puhul ei küsi me mingit põhjendust,“ julgustas Kati Raudsaar kastiratta-huvilisi.

Loe täispikka lugu tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.