VIDEO | „Stalin võinuks vägistamised ja röövimised peatada. Aga ta ei tahtnud.“ Ajaloolane Punaarmee kuritegudest

Punaarmeelased panid aastatel 1944–1945 Saksamaa, Austria, Ungari, Poola, Tšehhoslovakkia, Serbia ja Balti riikide tsiviilelanike kallal toime massiliselt vägistamisi, mõrvu ning röövimisi. Forte uuris, mis oli selle ajaloo ühe suurima vägivallalaine taga.

Butša veresaun ja teised Vene sõjaväelaste poolt okupeeritud Ukraina territooriumil toime pandud sõjakuriteod toovad meelde samalaadsed kuriteod, mida Punaarmee sõdurid ja ohvitserid panid toime Saksamaal ja teistes Euroopa riikides, aga ka Ida-Aasias aastatel 1944–1945.

Tõendeid punaarmeelaste poolt toime pandud äärmuslike julmuste kohta leidub ka Nõukogude poolelt. Punaarmee major Lev Kopeljov, kellest hiljem sai tuntud dissidentlik inimõiguslane, tegeles sõja ajal eripropagandaga, mis oli mõeldud vastase vägede õõnestamiseks. Esimese asjana nägi ta Ida-Preisimaal vana naise surnukeha: „Riided olid tal puruks rebitud, peenikeste reite vahel oli telefoniaparaat, mille toru oli tuppe topitud.“