Tervisekassa annab häiret: üle paari aasta me enam üle ei ela

Tervisekassa ei suuda juba praegu katta 5 % Eesti inimeste ravivajadustest ning hoiatab, et paari aasta möödudes on otsas ka kogutud reservid. Lahendus on maksude ümbersuunamine või eratervisekindlustuse märkiv kasv – ehk inimesed peavad hakkama veel enam ise oma ravimise eest maksma.

„Praeguse olukorra jätkudes elame paar aastat üle, aga edasi läheb tõesti keeruliseks. Olemasoleva rahastuse juures on tervishoiuvaldkonna rahalist puudujääki võimalik 1–2,5 aastat reservidest katta, aga kui me süsteemi ei muuda, siis edaspidi on suhteliselt kasinad võimalused,“ ütles Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard ja hoiatab, et sama rahastussüsteemiga jätkates meie ravijärjekorrad mitte ei lühene, vaid pikenevad.

Seega hoiatab Tervisekassa, et Eesti tervishoiu rahastamine on jõudnud olukorda, kus selline tasakaal, et pool ühiskonnast maksab ja kogu ühiskond tarbib, pikaajaliselt enam ei toimi. Tegelikult ei toimi see juba praegu ja kõik ravivajadused rahuldatud ei saa.

„Praeguse rahastusega rahuldame umbes 95 protsenti ravivajadusest, aga rohkemat ei luba meie eelarvele seatud piirid. Optimaalsest vajadusest jääb 5 protsenti rahastamata,“ märkis Banhard Tervisekassa ajaveebis.

See väljendub inimeste jaoks näiteks tervishoiutöötajate puuduse, pikkade ravijärjekordade ja suure omaosalusena. Banhardi sõul peab Tervisekassa pidevalt ravi rahastamise lepinguid kärpima, et süsteem ellu jääks.

Mitmed tulevikustsenaariumid on juba ka varem arutluse all olnud, näiteks maksubaasi laiendamine, riigi lisarahastus laste eest, alkoholi- ja tubakaaktsiisi suunamine tervishoiukulude katmiseks või töövõimetushüvitiste väljaviimine Tervisekassa eelarvest.

Üks rahastamise stsenaarium, mida Tervisekassa on analüüsinud, on erakindlustuse rolli võimalik suurendamine.

„Erakindlustust saab Eestis käsitleda täiendava tervisekindlustusena, mis võiks katta inimeste kasvavat omaosalust, kui solidaarne ravikindlustussüsteem ei suuda pakkuda piisavat finantskaitset või ei kata osasid teenuseid. Üldiselt võib öelda, et erakindlustuse kasutuselevõtmist takistavad tegurid on erateenuse osutajate vähesus, ulatuslik riiklik ravikindlustus ja ka inimeste vähene kogemus kindlustustoodete kasutamisel,“ nentis Banhard.

Lisaks analüüsitakse inimese isiklikule ravikontole raha kogumist. „Selle stsenaariumi koha
selt oleks inimestel lisaks ravikindlustusele eraldiseisev ravikonto, kuhu maksusoodustusega raha koguda. Ravikontode rakendamise üks eesmärk oleks suurendada inimese enda vastutust oma tervisekäitumise eest ja ühtlasi võiks see aidata toime tulla demograafiast tingitud kulude kasvu survega. Analüüsides on samas toonitatud, et ravikontode juurutamise oluline eeltingimus on riigi demograafia sobilik struktuur ehk suur noorte ja töötavate inimeste osakaal rahvastikus,“ ütles Banhard.

2023. aastal on Tervisekassa eelarve kogumahuks planeeritud 2,2 miljardit eurot, alates 2004. aastast on eelarve kasvanud neli korda.

Suur osa Tervisekassa tuludest tuleb tööjõumaksudest - 2023. aastal on see ligi 82 protsenti eelarve tuludest ehk 1,8 miljardit, mida tööandja maksab iga töötava inimese eest sotsiaalmaksuna. See näitab, et Eesti maksumaksja on ka suurim tervishoiu rahastaja.

Teine suur tuluallikas on mittetöötavate vanaduspensionäride eest riigieelarvest eraldatav toetus, et laiendada ravikindlustuse tulubaasi. 2023. aasta eelarves on tegevustoetuse summa osakaal ligikaudu 11 protsenti ehk 0,25 miljardit. Aastateks 2020–2024 oli riigieelarves ette nähtud ka täiendav eraldis ehk lisaraha, katmaks vähenevat maksulaekumist, mida prognoositi koroonakriisi alguses.

Suurema osa eelarverahast suunab Tervisekassa tervishoiuteenustele (76 protsenti), ravimitele (10 protsenti) ja töövõimetushüvitistele (10 protsenti).

Äripäev kirjutab, et aprilli lõpus kogunenud Tervisekassa nõukogu määras juhatusele 2022. aasta eest tulemustasu kolme kuupalga ulatuses, kokku läheb sellele 101 000 eurot.