Tartu Ülikool lõi suunised tekstiroboti kasutamiseks: piiramiseks suulised ja kirjalikud eksamid kohapeal
(29)
Tehisintellekti kiire arenguga kaasneb paljudel tööandjatel ja õppeasutustel vajadus nende arengutega kaasas käia ja nendele kohanduda. Ülikool peab ometigi olema pidevalt tudengitest vähemalt üks samm ees, et ära hoida nn süsteemi petmist. Kuidas on end tekstirobotite arengule kohandanud meie enda Tartu Ülikool?
Tehisintellekti kasutavad tekstirobotid, sealhulgas ChatGPT, on viimase aasta jooksul muutnud meie arusaama teksti loomisest ning toonud kaasa suuri arutelusid selle ümber, millised oskused või ametid muutuvad ebavajalikuks, milliste uute oskusteta jääme ajale jalgu ning kuidas nende uute tehnoloogiate ja teadmistega ülikoolis õppida ja õpetada.
Selleks on Tartu Ülikool koostanud suunise tekstiroboti kasutamiseks õppetöös.
„Kuniks õpetame ja kontrollime oskusi, milles tekstirobot on inimesest (kohati näiliselt) palju kiirem ja edukam, peame mõtlema ka sellele, kuidas vältida akadeemilist petturlust,“ selgitab Tartu Ülikool.
Millisel puhul tohib õpilane kasutada tekstirobotit?
Tartu Ülikooli reeglite järgi võib õpilane kasutada tekstirobotit peamiselt abivahendina iseseisval õppimisel. Täielikult tekstirobotile õpilane toetuda ei tohiks.
TÜ lubab tekstirobotit õpingute toetamiseks kasutada:
iseseisva töö tegemisel, et paluda selgitada mõisteid, küsida ideid, korrigeerida teksti, esitada endale kontrollküsimusi;
kirjatöö alustamise tõrkest ehk nn tühja paberi hirmust ülesaamisel;
ajurünnaku abilisena;
programmeerimise abivahendina;
teksti toimetamisel ja tõlkimisel;
kriitilise mõtlemise arendamisel, hinnates tekstiroboti väljundit;
mahukast materjalist esmase ülevaate saamiseks.
„Tekstirobotit võib võrrelda kaaslasega, kelle nõu saab küsida igal ajal,“ selgitab TÜ. „Samas tasub meeles pidada, et tekstirobot ei ole inimene ja selle esitatud väljund ei asenda eksperdihinnangut.“
Kas õppejõud tohib tekstirobotit kasutada?
Õppejõul on lubatud tekstirobotit kasutada õppetöö ettevalmistamisel ja kavandamisel, et lihtsustada oma tööd ja arendada üliõpilaste oskusi. Näiteks saab aega kokku hoida õppematerjalide ja esitluste loomisel ja muutmisel (keeruka teksti kohandamine, erialadele sobivate näidete toomine jms) või kontrolltöö, eksami või enesekontrolli jaoks loodud küsimuste koostamisel.
Tekstirobotit saab ka kasutada, et üliõpilaste oskusi arendada. Seejuures pole oluline mitte lõpptulemus, vaid protsess, ehk sobivate viipade väljamõtlemine, väljundi hindamine ja dialoogi pidamine. Üks võimalus oleks ka paluda tudengitel luua tekstirobotil vastus enda valitud küsimusele ja seejärel lasta õpilasel kirjutada sellest analüüs.
Kui aga õppejõud eelistab tekstiroboti kasutamist piirata, on tal võimalik valida ülesanded ja eksamid, kus ei saa kasutada tekstiroboti abi. Näiteks on sel juhul võimalik teha suuline või kirjalik eksam koolis kohapeal, teha kirjalik eksam arvutiklassis Moodle keskkonnas programmiga Safe Exam Browser, seadistades selle nii, et eksami ajal ei saa teisi rakendusi ega veebilehitseja aknaid avada.
Ühtlasi saab õppejõud vähendada esseelaadsete ülesannete ja veebitestide osakaalu lõpphindes või muuta kriteeriume nii, et tekstirobotit kasutada ei saaks. Veel üks taktika on koostada ülesandeid, mis nõuavad originaalandmete kogumist intervjuu, vaatluse, välitööde, arhiiviuuringute või muu metoodika abil ning nende andmete analüüsi.
ChatGPT on mõeldud abistamiseks ja teadmiste laiendamiseks ning ei tohiks olla ainus allikas otsuste tegemisel.
Kui aga õppejõud soovib tekstiroboti kasutamise täielikult keelata, peab see olema selgelt väljendatud. Sel puhul peab ta õpilastele kommunikeerima, et ChatGPT või muu tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamine on eksamil või kursusel keelatud või tuleb enne küsida õppejõult luba.
TÜ rõhutab, et kirjaliku töö puhul tuleb õpilasel tekstiroboti kasutamise viisi kirjeldada ja tekstirobotile viidata korrektselt. Tekstiroboti loodud teksti esitamine enda nime all on akadeemiline petturlus.
Samamoodi, kui õppejõud on keelanud tekstiroboti kasutamise ja õpilane jääb sellega siiski vahele, käsitletakse juhtumit kui igat teist akadeemilise petturluse juhtumit.
Kuigi on loodud mitmeid programme tekstiroboti kasutamise tuvastamiseks, võib see Tartu Ülikooli sõnul olla siiski raske. Hetkel katsetatakse Tartu Ülikoolis uut plagiaadituvastustarkvara Turnitin, mille üks eesmärk on eristada tekstiroboti ja inimese loodud teksti.
Tartu Ülikool küsis 23. aprillil 2023 kommentaari ka ChatGPT-lt endalt ja tekstirobot vastas nii: „Kasuta ChatGPT-d ainult abivahendina ning kontrolli alati saadud teavet teiste allikate abil. ChatGPT on mõeldud abistamiseks ja teadmiste laiendamiseks ning ei tohiks olla ainus allikas otsuste tegemisel.“
Nagu kalkulaatorite, õigekirjakorrektorite ja keeleredaktorite, otsingumootorite ja muude taoliste vahendite puhul, pole üldjuhul mõtet keelata ka tekstirobotite kasutamist. Pigem tuleks mõelda, kuidas õppida neid eesmärgipäraselt, eetiliselt ja kriitiliselt kasutama.
Ülikool julgustab kasutama tekstiroboteid õppetöös, et toetada õppimist ja õpetamist ning arendada üliõpilaste õpi- ja tööoskusi. Roboti kasutamise juures on olulisel kohal eesmärgipärasus, eetilisus, läbipaistvus ja kriitiline lähenemine.
Kui planeerida õppetöösse teadlikult ülesandeid, mida tuleb teha tekstiroboti abiga, saab harjutada üldoskusi, näiteks kriitilist mõtlemist, teabeotsingut, informatsiooni hindamist, probleemilahendus- ja digioskusi.
Kui õppejõud lubab ja soodustab oma kursusel tekstiroboti või muu tehisintellektil põhineva tarkvara kasutamist, tuleb ka mõelda, kas üliõpilased saavad nendele vahenditele ligi. Neid ei saa kohustada kasutama vahendit, mis nõuab isikliku e-posti aadressiga konto loomist. Arvestada tuleb ka tekstiroboti tasuta ja tasulise versiooni erinevustega.
