Kas tehisintellekti pealetung muudab leiutajate töö mõttetuks? Vastab patendiekspert Aare Abrams

Viimastel kuudel on palju arutletud selle üle, kas AI asendab lähitulevikus eri ametite spetsialiste. Kas tehisintellekt võtab kohe-kohe üle ka leiutajate töö ja Leiutajateküla Oskaritel on aeg pillid kotti panna? Teema üle arutleb Patendiameti patendieksperdi Aare Abrams.

Vastus sellele küsimusele on praegu ei. Kuigi keegi ei kahtle tehisintellekti algoritmide keerukuses ja võimekuses ületada inimest mitmel moel, on AI ikkagi vaid abistav tööriist meistri käes.

Kalkulaatoreid kasutame me kõik, kusjuures iga kalkulaator suudab arvutuskiiruse või -täpsusega ületada ka kõige võimekamat inimest. See ei muuda kalkulaatorit veel võrdseks inimesega. Juturobot ChatGPT vastab meile täiesti mõistlikult ja tema vastuseid saab kasutada suurepäraselt praktilises elus, kuid lõpliku otsuse, milliseid andmeid ja kuidas kasutada, langetab ikkagi inimene.

Nii on ka leiutamise maailmas. Ülemaailmsed arvutisüsteemid, sealhulgas AI on teadusmahukate leiutiste loomisel tegelikult juba ammu kasutusel. Selliseid leiutisi nimetatakse tehisintellekti poolt abistatud leiutisteks (AI assisted inventions). Näiteks tuvastasid MIT teadlased 2020. aastal masinõppe algoritme kasutades uue antibiootilise ühendi, mis on võimeline tapma mitmeid antibiootikumidele resistentseid baktereid. Oluline on aga meeles pidada, et AI ei asenda leiutajat, vaid üksnes suurendab inimese võimet mõista keerulist maailma ja tõsta leiutiste kvaliteeti.

Seda mõtet toetab ka kehtiv juriidiline kontekst. Enamik riike ja patendiorganisatsioone ei tunnista leiutajana tehisintellekti või muud masinat. See tähendab, et leiutisega kaasnevad intellektuaalomandi õigused, aga ka kohustused ja vastutus kuuluvad praegu eksklusiivselt inimleiutajatele.

2021. aasta 21. detsembril tegi Euroopa Patendiameti apellatsioonikomisjon (EPO) märgilise otsuse, jättes rahuldamata kaks kaebust. EPO lükkas need tagasi põhjusel, et taotlustes esitatud leiutaja ei vastanud Euroopa Patendikonventsiooni nõuetele.

Oluline on meeles pidada, et AI ei asenda leiutajat, vaid üksnes suurendab inimese võimet mõista keerulist maailma ja tõsta leiutiste kvaliteeti.

Kõnealustes patenditaotlustes oli leiutajaks märgitud mitte inimene, vaid tehisintellekt. Taotleja, USA arvutiteadlane Stephen Thaler väitis nimelt, et leiutised lõi iseseisvalt tehisintellekti masin ehk DABUS. Taotlused lükati tagasi põhjusel, et patendikonventsiooni kohaselt saab leiutaja olla ainult inimene. Thaleri taotlused lükati tagasi ka USAs, Austraalias ja Ühendkuningriigis.

Ajalooliselt on seadused loodud inimeste poolt ning on täitmiseks ikka inimestele. Kuniks seni ainult inimesele omistatut, nagu õigused, vastutus, au, kuulsus või häbi, ei laiendata masinatele, on leiutajate tööl mõte ka tulevikus.