FOTOD | Abi pole toetustest, trahvidest ega seadustest – kunagine uhke Muraste mõis laguneb

Harjumaal asuv Muraste mõis seisab pärast põlengut juba 22 aastat varemeis ning laguneb vaatamata omaniku lubadustele, muinsuskaitseameti näpuviibutustele ja seadusele, mis kohustab omanikku mälestisi säilitama, hooldama ja remontima.

172-aastase ajalooga Muraste mõisas töötasid kuni 1995. aastani lastekodu ja kool, edasi tegutses seal Punane Rist. Seejärel ostis Punaselt Ristilt vähem kui poole miljoni (461 520) krooni eest kompleksi esmalt 1997. aastal Paldiski ekslinnapea (ja hilisem Punase Risti varahaldur) Jaan Mölder.

Veidi enam kui aasta hiljem, 1999. aasta märtsis müüs Mölder mõisa kõigest 150 000 krooni eest naabrimehele, Paldiski Põhja- sadama direktorile Heldur Suunile, kes omakorda kinkis selle juba kahe nädala möödudes Mölderi elukaaslase õele Urve Õimule. Õim kinkis mõisa aga 2001. aasta veebruaris Jaan Mölderi õele, Silja Line'i piletimüüjale Jane Mölderile.

Vahetult pärast viimast kinketehingut läks peahoone 2001. aasta 25. veebruaril kahtlastel asjaoludel põlema. Politsei süüdistas juhtunus kaht 13- aastast poissi, kellelt kindlustusfirma Sampo Varakindlustus nõudis välja 2,8 miljonit krooni ja maksis sama summa välja ka Jane Mölderile.

Foto põlengupäevale järgnevast päevast:

...ja selle kustutamisest:

Lõpuks omandas 2005. aastal mõisahoone ettevõtete Actium Balti, Restauraatorprojekt OÜ ja MGS Investeeringute OÜ omanikeringi kuuluv Peeter Põlluveer, kellele kuulusid juba varasemast mõisa ümbritsevad neli kinnistut pindalaga ligi 2 hektarit, millel paikneb nii elumaju kui mahajäetud hooneid.

(Ajalooline vahepõige: 2006. aasta novembris visati kohaliku loodusharidusaktivisti Val Rajasaare Muraste kodu aknasse kaks süütepudelit, pidades seda ekslikult toonase Laferme nõukogu liikme Peeter Põlluveere koduks).

Paraku pole viimane omanik teinud 18 aasta jooksul muud, kui proovinud tules kannatada saanud mõisahoone müüre kilega katta ja vedanud hoone ümber lindi. Kolm aastat tagasi valmistas Vaiko Veeleid ettevõttest 3Di mõisa seisust ka 3D-mudeli ja seda saab vaadata siin.

Masendavas seisus kunagine uhke hoone ootab lihtsalt lõplikku hävimist vaatamata sellele, et olukorda on mitmel korral proovinud sekkuda ka muinsuskaitseamet.

„Muraste mõisa peahoone tänane seisukord on avariiline ning on seda olnud juba aastaid. Muinsuskaitseamet on nende aastate jooksul püüdnud leida lahendusi ja võimalusi, et koostöös omanikuga saaksime edasi liikuda mälestise seisukorra parandamise suunas, kuid senini ei ole meid edu saatnud,“ ütles Fortele muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Heli Pappel.

Seda vaatamata asjaolule, et Muraste mõisa peahoone omanik on saanud ametilt aastaid tagasi toetust: 2002. aastal toetas amet mõisa peahoone seisukorra ja detailide hindamist, 2006. aastal avarii-restaureerimise muinsuskaitse eritingimuste ja põhiprojekti koostamist ning avarii-restaureerimist ja 2012. aastal avarii-konserveerimist.

Sellest viimase võttis Peeter Põlluveer küll algselt vastu, ent kandis peagi raha tagasi, kuna ei pidanud võimalikuks selle eest mõisa heaks midagi ära teha.

Pappel tõdes, et 2006. aastal saadud toetuse eest koostatud projektid on tänaseks aga aegunud ning hoone seisukord muutunud.

Omanik on kohustatud tagama mälestise säilimise

Aidanud ei ole ka muinsuskaitseameti poolt tehtud ettekirjutused trahvid: 2010. aastal 38 000 krooni, 2016. aastal 1300 eurot ja 2017. aastal 1300 eurot.

Nende aluseks on muinsuskaitseseaduse § 33 l 3, mis ütleb, et mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima.

„Täielikult restaureerima me otseselt ei saa omanikku või valdajat sundida, küll aga kohustada säilitama, mille käigus tuleb ehitist hooldada ja kui säilitamiseks vaja, ka remontida. Ehk Muinsuskaitseamet on saanud teha ettekirjutusi antud juhul just säilitamiskohustuse rikkumise osas, kus mälestist ei ole hooldatud ega ka remonditud, mis tagaks mälestise säilimise,“ ütles Pappel.

Muraste mõisa peahoone ehituskvaliteet ja -materjalid on olnud väga head, tänu millele tulekahju kuumust tundnud ja 22 aastat ilmastiku käes katteta seisnud müürid ikka veel püsivad. Heast ehituskvaliteedist üksi aga antud juhul säilimiseks ei piisa – müürid lagunevad sademete käes kiiresti, räästakarniisi kive kukub alla ning aknasillused varisevad järjest sisse.

Kui omanik Muinsuskaitseameti poolt tehtud ettekirjutusi ei täida, on ametil võimalus määrata sunniraha. Muraste mõisa peahoone osas on senini tehtud üks ettekirjutus, mille täitmata jätmise eest määras Muinsuskaitseamet sunniraha, mille omanik ka tasus.

Päris alla andnud amet siiski veel ei ole.

„Oleme omanikuga suhtluses ning loodame koostöös mõisa peahoone seisukorda parandada. Kui see ei õnnestu, algatab amet uue menetluse. Muinsuskaitseameti poole on selles küsimuses pöördunud ka kohaliku kogukonna esindajad, mis näitab, et tegemist on sealsete inimeste jaoks olulise objektiga,“ ütles Heli Pappel.

Kultuurimälestiste registri kohaselt on Murastes mõis tegutsenud juba 17. sajandil. Mõisaansambli praegune ilme pärineb aga 19. sajandi II poolest. Peahoone valmis kuulsa maadeuurija poja Nikolai v. Krusensterni ajal 1851. aastal. Suuremad mõisasüdame väljaehitused toimusid 1880-ndatel aastatel. Hoone põles 25/26.02.2001.

„Ajastu stiili ja hoonetüübi silmapaistev näide. Ehitis, mis on olulist rolli mänginud meie kultuuriajaloos (eesti kirjanike Erni ja Pedro Krustenite ning eesti kunstniku Otto Krusteni sünnikoht),“ seisab registris.

Muraste mõis on selle kohaselt neorenessanss-stiilis, 2-korruseline, kõrgel soklil madala kelpkatusega kiviehitis. „Peafassaad on merepoolne, selle keskel kolme avaga kaaristu, paremal kõrge eenduv 4-tahuline torn; S-fassaad seevastu on sümmeetriline, eenduva keskrisaliidi ees 5-tahuline trepikoda lahtise rõduga katusel. Esindusruumid - trepikojast azuurse vaheseinaga eraldatud vestibüül ja saal - paiknevad I korrusel. Elutoad jäid II korrusele.“

Forte soovis saada kirjalikku kommentaari ka mõisa praeguselt omanikult, ent vastust ei laekunud.

KOMMENTAAR

Harku vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Tanel Vain

„Aja jooksul on Muraste mõisa osas huvi üles näidanud mitmed erinevad huvitatud isikud, kuid tõsiselt võetavateks huvilisteks ei ole nad osutunud. Näiteks soovis üks arendaja seal elamuarendust kooli ja mõisa baasil. Ta soovis seda projekteerimistingimustega teha. See aga ei ole võimalik, sest üldplaneeringu järgi oleks vaja teha detailplaneering, mis on ka ilmselt ÜP-d muutev. Kuna projekteerimistingimusi seetõttu me väljastada ei saanud, siis arendaja teemaga edasi ei tegelenud. Mõis ei kuulu vallale ja mõisa peahoone on muinsuskaitse alune kinnismälestis. Korrashoiu osas on vald aja jooksul omanikuga suhelnud, kes on jälginud, et varisemisohtlikemad kohad oleks tähistatud ja ligipääs neile oleks piiratud.“