Keskkonnaamet võttis möödunud aastal ankrualadel peatunud laevadelt 3 kütuseproovi, nüüd osteti selleks hinnaline seade
Keskkonnaamet ostis endale 15 000 eurot maksva kütuse väävlisisalduse mõõtmise aparaadi, et veelgi operatiivsemalt ja veelgi enam võtta kütuseproove Eesti ankrualadel peatuvatelt tankeritelt – eelmisel aastal võetud selle prioriteetse tegevuse käigus ankrualal peatunud laevadelt „lausa“ kolm kütuseproovi.
„Järelevalve fookus on järjest enam keskendunud ankrualadel toimuvatele tegevustele. Ankrualadelt proovide võtmine ja laborisse toimetamine on paraku ressursimahukas, mistõttu võivad võimalikud rikkumised jääda õigeaegselt tuvastamata,“ teatas keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.
Kui Forte nende sõnade peale keskkonnaametilt täpsustavaid numbreid küsis, siis selgus, et see „keskendumine“ väljendus täpsemalt aasta jooksul kolmelt ankrualadel viibinud laevalt kütuseproovide võtmises. Aastas peatub ainuüksi Tallinn Golf nimelisel ankrualal enam kui 1000 laeva, et siin kütust ja naftatootmise jäätmeid laevalt-laevale ümber pumbata või oma kere lasta puhtaks kraapida.
Eesti sadamatesse need naftatankerid ei jõua, kuna siinsed seadused võimaldavad eeltoodud sadamateenuseid osutada ka sisemere ankrualadel. Sellele vaatamata tegi keskkonnaamet möödunud aastal valdava osa võetud kütuseproovidest ju sadamates – neid võeti aasta jooksul 57. Lisaks 10 punkerkütuse täisanalüüsi.
Ühtegi rikkumist nende kokku 70 proovi analüüsid ei näidanud ja ühtegi sellekohast väärteomenetlust ei alustatud.
Mis puutub uude seadmesse, siis see on kaasaskantav väävlianalüsaator, mis võimaldab operatiivsemalt kohapeal kütuse väävlisisaldust kontrollida ja mittevastavuste korral kiirendada trahvide määramist. Seniajani on viidud proove analüüsimiseks laborisse, kus näiteks üks väävli analüüs kütusest maksab 60 eurot.
Suure väävlisisaldusega laevakütuse põletamise tõttu tekkiv heide saastab õhku vääveldioksiidi ja tahkete osakestega, mis kahjustavad inimeste tervist ja keskkonda ning tekitavad happevihma.
Iga-aastane laevakütuste kontrolli kohustus on keskkonnaametile pandud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ning siseriiklike õigusaktidega.
Rainer Vakra lisas, et hetkel paikneb analüsaator Keskkonnaameti Harjumaa büroos, kuna laevakontrollide maht on selle tööpiirkonnas kõige suurem.
Seadmega on lisaks võimalik määrata teatud metallide kontsentratsioone, järelevalve saab neid tulemusi kasutada näiteks kütusekomponentide kvaliteedi määramisel.
