Raketlane Joosep Lukin: see oli täiuslik kogemus

Meisterdajahingega Joosep Lukin teenis „Rakett69“ teadusvõistlusel suurepärase hõbedase poodiumikoha. Saatest võtab noormees kaasa teadmise, et suurepärane tiimitöö ja praktilised oskused viivad kaugele ning on kindel, et kui ta peaks oma raketilendu uuesti alustama, ei muudaks ta midagi. „See oli täiuslik!“ võtab ta saate kokku.

Laagrist pärit Joosep õpib Gustav Adolfi Gümnaasiumi lõpuklassis, vaimustub mehhatroonikast ja elektroonikast ning tunneb suurt huvi ka füüsika, mehaanika ja robootika vastu. Lausa nii palju, et tulevikus soovib Joosep rajada oma robootikaettevõtte ja kaasata sinna ka teisi tehnoloogiast huvitatud noori.

Võib öelda, et nokitsemine on Joosepil veres. „Kui ma väike olin, leidis mu ema mind tihti midagi lahti kruvimas, et näha, mis selle sees on,“ räägib ta. Kaheksandas klassis ehitas noormees ise lasergraveerija, mida ta peab koos „Rakett69“ finaali jõudmisega oma elu suurimaks saavutuseks. Joosep tunnustab tööõpetuse õpetajaid, kes on aidanud tal oma huvile väljundit leida, eriti Janar Soidlat Laagri Koolist: „Käisin tema juures pidevalt huvitavate ideega, millest ta vahel isegi lõpuni aru ei saanud, aga ta aitas mind alati ja innustas edasi pürgima!“

Juba lapsena oli Joosep suur „Rakett69“ fänn ja on läbi vaadanud peaaegu kõik saate hooajad. Nooremana tundusid ekraanil nähtud ülesanded küll võimatult keerulised. „Kui aga olin koolis piisavalt kaugele jõudnud, taipasin, et tegelikult saaksin ka mina saates hakkama ja otsustasin proovida,“ räägib noormees, kuidas küpses plaan kandideerida.

Raketi-saates osalemine andis Joosepile kinnitust, kui tähtis on meeskonnatöö, samuti julguse ise suuremaid projekte ette võtta ja panna ennast proovile ka väljaspool tele-eetrit. „Kõige meeldejäävamad olid kindlasti tiimisaated, sest koos võistlemine oli palju huvitavam ja emotsionaalsem,“ hindab Joosep: „Kui peaksin välja tooma ühe kindla ülesande, jääb mu lemmikuks klaveri ehitamine, just seetõttu, et meil oli hea tiimitöö ja me saime ise midagi valmis meisterdada.“

„Kõige rohkem üllatas mind see, kui nutikad kõik olid, sealhulgas mu enda võistkond,“ meenutab Joosep. „Enne esimest saadet oli mul kahtlus, et oleme kõige nõrgemad, aga kohe saate alguses sai see eelarvamus tugevalt ümber lükatud,“ kiidab ta kaaslasi. Suurimaks katsumuseks peab noormees rahateemalist poolfinaali. „Kuigi ma võitsin esimese ülesande, läks mul väga kaua, et saaksin päriselt aru, mida ma tegema pean, samuti puudus mul siis meeskond, kes oleks toeks,“ tõdeb ta.

Joosep leiab, et saates aitasid teda kõige enam praktilised oskused. „Väga paljud ülesanded on praktilised ning kui koolis omandatud teadmised pole õpikust ja vihikust kaugemale jõudnud, kaovad need peast kiiresti,“ räägib ta. Joosep soovitab kõigil tulevastel osalejatel leida viise, kuidas keemiat, füüsikat ja matemaatikat päris eluga seostada ning proovida ise midagi päriselt valmis teha. Raamatutarkuste ja reaalsete näidete ühildamisel saavad toeks olla ka õpetajad, andes õpilastele ülesandeid, mis ei pea olema keerulised, aga mida lahendades õpib noor palju juurde. Näiteks füüsikas ise elektromagnetit ehitades või keemiatunnis kodujuustu valmistades!

„Kui ma saaksin uuesti saates osaleda, ei muudaks ma midagi. See oli mega kogemus ja minu arust täiuslik,“ võtab Joosep oma Raketi-kogemuse kokku ja julgustab teisigi õnne proovima: „Kõik noored, kes kaaluvad saatesse tulekut - ärge laske kaotushirmul endast võimust saada. Proovige kindlasti ja kui esimesel korral ei õnnestu, siis proovige uuesti, sest kaotada pole midagi, aga võita on nii palju!“

Vaata ka miks.ee veebist.