15. aprillil tabab Maad lüriidide sadu, sest meie planeet läbib kunagi Thatcheri komeedist jäänud kiviräbu ja tolmuterasid. Maa siseneb sellesse 15. aprillil ja väljub sealt 29. aprillil. See tähendab, et meteoorisadu saame jälgida tervelt kaks nädalat ja selle kõrgpunkt on 21. aprillil.
Parim aeg meteoorisaju jälgimiseks on keskööst koiduni. Kuu vaatlusi ei sega: 20. aprillil tuleb noorkuu, seega näeme taevas vaid õhukest poolkuud. Vaatluseks on vaja valgusallikast – linna- või tänavavalgustusest – eemal asuvat kohta, tuleb heita selili, asetada jalad ida poole ja olla kannatlik. Umbes 30 minuti pärast kohanevad silmad öötaevaga ning on võimalik näha langevaid meteoriite ja soovida soove.
Lüriidide sadu on üks vanimaid meteoorisadusid, mida inimesed on jälginud. Selle kohta leiab esimesi mainimisi umbes 2700 aasta tagusest ajast.
Harvadel juhtudel on lüriidide sadu nii tugev, et tunnis näeb koguni 100 meteoori. Samas võivad lüriidid olla ka üsna muutlikud, nii et liiga pikalt ja tugevalt neid ei näegi.
Kindlas ajavahemikus nähtavaid ja ühisest allikast pärit meteoore nimetatakse meteoorivooluks. Mõne voolu meteoorid paistavad hetkelise sähvatusena, teiste lendavad aeglaselt üle taeva.
Meteoori liikumise kiirus taevas sõltub eeskätt sellest, kui kiiresti liigub meteoorkehade pilv kosmilises ruumis. Ka meteooride värvid võivad olla väga erinevad – kollased, valged, sinakad. Värvgi sõltub meteoori liikumiskiirusest, mida kiirem meteoor, seda sinisem.
