Eesti teadlased asusid mahlapressimise jääke lihatoodetesse sobitama

Eesti maaülikooli teadlased asusid uurima, milliseid bioaktiivseid ained (BA) sisaldavad marja- ja õunamahla tootmisel tekkivad pressjäägid, et neid kasutada lihatoodete tervislikkuse, säilivuse ja maitse parandamiseks.

Marjade, puu- ja aedviljade jm taimse kraami toiduainete, sh ka lihatoodete koostisosana kasutamine ei ole midagi väga uut, aga nüüdne teadustöö keskendub eelkõige tootmisjääkidele. Nii on Eestis viimastel aastatel kõvasti hoogustunud marja- ja õunamahlade tootmine, aga ka mahlade baasil limonaadi, siidri, veini jt toodete tootmine, kus tekib omajagu pressjääke, millega pole siiani osatud muud targemat peale hakata, kui see paremal juhul muu biomassi koostises komposteerida või loomadele söödaks anda.

Koguseliselt tekib kõige enam õunamahla tootmise jääke. Suuremad loomakasvatajad on aga oma karja söödaratsioonid juba täpselt paika pannud, seega ei tule tihti pressjääkide või praakõuna loomadele söötmine enam kõne alla, kui, siis vaid väiksemates farmides. Sestap rändab selline jääk koos muu biomassiga valdavalt kompostihunnikusse. Kuna aga kliimaeesmärkide valguses pole ka see tänapäeval enam ressursside säästliku kasutamise kontekstis kuigi soositud tegevus, siis tuleb igal juhul sellistele taimsetele jääkidele mingi mõistlikum rakendus leida.