Kui on COVID-19 haigestumise kahtlus või on positiivne kiirtesti tulemus juba saadud, tuleb Terviseameti sõnul esmalt võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220. Terviseamet palub mitte esimese asjana minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule.

Kui tervislik seisund peaks järsult halvenema, tuleb viivitamatult helistada häirekeskuse lühinumbril 112.

Kuidas toimida, kui kodus tehtud COVID-19 kiirtest osutus positiivseks?

Praegu on perearstil võimalik COVID-19 haigestumine diagnoosida kodus tehtud antigeeni kiirtesti tulemuse põhjal. Vajadusel avatab perearst töövõimetuslehe/hoolduslehe.

Praegu kehtib soovitus püsida vähemalt viis päeva kodus, ka siis, kui sümptomeid pole. Neid päevi loetakse alates sümptomite ilmnemise päevast või sümptomite puudumise puhul positiivse testi andmisest järgnevast päevast.

Isolatsioon saab lõppeda, kui viimase 24 tunni vältel ei ole olnud palavikku (palavikualandajaid kasutamata) ning muud sümptomid on taandumas. Köha, maitse- ja/või lõhnatundlikkuse muutus võib jääda pikemaks püsima.

Lisaks peab Terviseameti info kohaselt vältima kontakte teiste inimestega, teavitama oma lähikontaktseid võimalikust nakatumise riskist ning jälgida terviseohutuse nõudeid.

Siinkohal peab märkima, et koduse kiirtesti positiivse tulemuse alusel EL-is kasutatavat COVID-19 läbipõdemise digitõendit väljastada ei saa. Digitõendi soovi korral tuleb teha PCR-test või professionaalne antigeeni kiirtest. See teenus on tasuline.

Mida teha, kui pereliikmel on juba diagnoositud COVID-19?

Kui on koroonasse haigestumise kahtlus ning pereliikmel on lähiajal juba haigestumine diagnoositud, siis on perearstil võimalik haigus diagnoosida perekondliku seose põhjal. Sellel juhul tuleb samuti helistada perearstile.

Kehtib soovitus püsida vähemalt viis päeva kodus.

Kui palju on praegu haigestunuid ja kui paljud on haiglas?

Viimati avalikustatud (10.04.2023) seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 241,0, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude korral 58,2.

03.04.-09.04. nädalal hospitaliseeriti 145 inimest. Sümptomaatilise COVID-19 tõttu hospitaliseeriti 47 patsienti ehk 32% kõigist hospitaliseeritutest. Ülejäänud juhtudel olid patsiendid hospitaliseeritud põhihaigusest tingituna ja COVID-19 diagnoositi neil kaasuva haigusena.

COVID-19 tõttu hospitaliseerimist vajavate haigete hulk ei ületa haiglate ravivõimekust.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist

Viimaste andmete kohaselt viibib haiglaravil 190 COVID-19 patsienti, neist intensiivravil viis patsienti, juhitaval hingamisel üks patsient. Haiglaravil olevate patsientide keskmine vanus oli siis 74 aastat (sellest eelmisel nädalal oli 77).

Eelnimetatud nädalal suri kaheksa koroonasse haigestunud inimest, nende keskmine vanus oli 86,3 aastat. Neist viis inimest olid vaktsineerimata. Kõikidel olid erinevad kaasuvad haigused või seisundid. Neljal inimesel kaheksast oli peamine hospitaliseerimise põhjus COVID-19.

Kus on praegu Eestis haiglate COVID osakonnad?

„Tänaseks ei erine COVID patsient ei enam teistest nakkushaigetest,“ kommenteeris Terviseameti tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna peaspetsialist Liina Henn. „Kõik haiglad rakendavad COVID patsientide puhul igapäevaselt tavapäraseid nakkushaigete käsitlemise printsiipe. Haiglad, mis ei osuta infektsioonhaiguste teenust, võivad vajadusel suunata nakkuspatsiendi haiglasse, kus asub nakkusosakond.“

Põhiline COVID-ravi Põhja-Eestis toimub praegu Lääne-Tallinna Keskhaiglas.

„Regionaalhaiglas on COVID-positiivsed patsiendid eraldi osas erakorralise meditsiini osakonna pinnal, psühhiaatriakliinikus, eri osakondades isolaatorites ja intensiivravis,“ ütleb Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets.

Küsimusele, kas nendes osakondades haigeid külastada saab, vastas Altmets jaatavalt. „Külastajatel on osakonda võimalik pääseda eelneval kokkuleppel ning kui nad on võimelised kasutama isikukaitsevahendeid,“ täpsustab ta.

Milline on praegu COVID-19 olukord Eestis?

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadiokva

Praegune COVID-19 olukord on rahulik. Haigestumus kõigub 10-20% piires lainetena, oluliste tõusude või langusteta. Ägedate ülemiste hingamisteede respiratoorsete nakkuste haigestumise intensiivsust saab hinnata keskmiseks, gripi ja SARS-CoV-2 viiruste levikut laialdaseks.

Hetkel ringlevad Omikroni viirusetüved (XBB ja XBB1.5), mis on küll suure nakatuvusega, kuid ei põhjusta reeglina nii rasket haigusekulgu kui varasemad tüved. Olemasolevad vaktsiinid on tõhusad raske haigestumise vastu ning elanikkonnas on saavutatud piisav immuunkaitse (läbipõdemise ja vaktsineerimise läbi), mis muudab viiruse leviku raskemaks ja nakatumiste korral läbipõdemise kergemaks. XBB tüvedega seotud haigestumine võib aga kujutada ohtu inimestele, kes ei ole põhikuuriga vaktsineeritud, ei ole saanud tõhustusdoosi ega pole viirust eelnevalt läbipõdenud.

COVID-19 tõttu hospitaliseerimist vajavate haigete hulk ei ületa haiglate ravivõimekust.

Samas on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, mille puhul levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult. Seetõttu ka hospitaliseerinute arv kõigub.