Tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson: koalitsioonileppe avalikustamine on olnud kommunikatsioonikatastroof
(14)
Uus valitsuse koalitsioonilepe on täielikult ära unustanud tehnoloogiasektori ja interneti ning leppe sõnumite toomine avalikkusele on olnud katastroofiline, leiab tehnoloogiaettevõtja Allan Martinson.
„Tehnoloogiasektori jaoks olid need valimised märgilise tähendusega – oli ju ka võimalus, et tuleb võimule EKRE ja Keskerakonna koalitsioon, mis kindlasti ei oleks olnud selle seltskonna valik. Kui 5. märtsi õhtu saabus, siis tundus, et kõik läks parimal viisil ja sünnib läbi aegade parim koalitsioon. Kui koalitsioonileping välja tuli, siis tegelikult oli see pettumus,“ ütles äsja ettevõtlusplatvormi Xolo juhi koha maha pannud Allan Martinson intervjuus ETV saatele „Terevisioon“.
„Kui vaadata koalitsioonilepet, siis näiteks viide 2,5-miljardilise aastakäibega tehnoloogiasektorile puudub seal sootuks - seal on null märget selle kohta, et Eestis tehnoloogiatööstus või iduettevõtlus üldse olemas on,“ tõdes Martinson.
Sõna „internet“ pole koalitsioonileppes mitte ühtegi korda ja sõna „digi“ on 20 korda väga minoorsetes kontekstides. Ettevõtja sõnul on märgiline, et see valdkond on tähelepanu alt täiesti välja jäänud.
Martinson leidis, et koalitsioonileppega üldisemalt on nihu läinud kommunikatsioon.
„Mida enamik inimesi teab nädalajagu väljas olnud koalitsioonileppest, on see, et maksud tõusevad. Ma arvan, et tegelikult on vajalik, et need maksud tõusevad, ja kõik on sellega ka kaadri taga nõus, aga see, kuidas seda kommunikeeritud on, see on minu hinnangul peaaegu et kommunikatsioonikatastroof,“ sõnas ta.
Kõik need eesmärgid, miks meil on vaja makse tõsta, on üllad – riigi rahandus tuleb korda saada, me peame oma kaitsevõimet tugevdama - , aga seda kõike oleks võinud ettevõtja sõnul hoopis teistmoodi kommunikeerida.
Tulumaksu tõusu oleks võinud tema hinnangul nimetada näiteks kaitsemaksuks – mõned inimesed oleksid sel juhul isegi valmis vabatahtlikult juurde maksma.
Mis puutub leppe digipunkte, siis leiab Martinson, et pigem ei ole need tänasele Eestile kohased ambitsiooniga ja räägivad vaid , rakendamisest, parandamisest ja kohendamisest. „Ma oleksin oodanud märksa globaalsemat visiooni,“ ütles ta. Ka andmete riigile ühekordse esitamise põhimõttest on ta kuulnud juba viimased kümme aastat.
