Füüsik ja saatejuht Aigar Vaigu: kõik hädad saavad alguse rumalusest

Füüsik Aigar Vaigu on teleekraanide kaudu vaatajatele tuttav juba 13 aastat - „Rakett69“ 1. hooajal tegutses ta kohtunikuna, alates 2. hooajast nii saatejuhi kui ka kohtunikuna. Kelleks ta väiksena saada tahtis, miks talle füüsika meeldima hakkas ja miks ta teaduse populariseerimisega üldse tegeleb?

Aigar, oled juba 13 aastat seotud „Rakett69“ saatega. Miks Sa seda siiani teed?

Mis on elu mõte? Elu mõte on elada mõtestatud elu. Kui me saame midagi teha tulevaste põlvede jaoks, siis on meie elu olnud mõtestatud.

„Rakett69“ ja selle ümber olevad tegevused annavad elule sügavama mõtte, mis tähendab seda, et see on meie võimalus teha tulevik meie järeltulevate põlvede jaoks paremaks. Ma tean ja põhjendatult usun sellesse, et meie tuleviku kvaliteet on otseselt määratud meie hariduse kvaliteediga. See saade on minus moodus sellesse tulevikukvaliteeti panustada. Ühiskondades, kus haridus on au sees ja haridusse investeeritakse, on inimeste elu parem ja õnnelikum. Kõik hädad saavad alguse rumalusest.

Kas mäletad, kelleks Sa päris pisikesena saada tahtsid?

Mulle meenuvad mingisugused vestlused sõpradega. Näiteks mingil ajal tahtsid kõik sportlasteks saada, ajal mil Erki Nool oma tegusid tegi. Mingil ajal tahtsime kõik ettevõtjateks saada ja mul on alles isegi kaustik, milles olid erinevad toote- ja teenuseideed kirjas. Üks oli näiteks selline, et teha jalgratta pakika peale kiirkinnitusega pehmendus, et siis oleks pakikal mugavam sõita. Need olid pigem episoodilised mõtted, mingit pikemaajalist unistust konkreetsest ametist mul siiski ei olnud.

Mis sind veel huvitas, millega Sa lapsena tegelesid?

Mind huvitas see, kuidas maailm kokku käib ja toimib. Erinevate asjade koost lahti võtmine ja kokku panemine - neid lugematuid kellamehhanisme, taskuarvuteid ja muid vidinaid oli palju. Kui kusagilt mingisugusest tehnikavidinast, protsessist või masinast ja seadmest loetud sai, siis tuli ju leida moodus õpitu järele katsetamiseks.

Näiteks räägiti, et õli ei saa veega kustutada. Aga miks, seda ei seletatud. Seega oli vaja see järele katsetada. Korjasin siis õlikanistritest põhjad kokku ja olin koduõue ehitanud varem tuleaseme, kus selle õli põlema panin. Vaatasin, et kas seda saaks veega kustutada. Pika varre otsa tehtud kopsikuga valasin vaikselt põlevale õlile vett peale. Koheselt lõi leegi ülesse ja oli katseliselt tõestatud, et tõepoolest ei maksa õli veega kustutada. Aga miks? - selle mõistmiseni läks veel veidi aega, kuniks õppisin vedelike tiheduste ja keemistemperatuuride kohta. Ja päriselt, ärge seda kodus järele proovige. Kui õli peaks pannil süttima, siis selle kustutamiseks tuleb kasutada tulekustutit või väiksema leegi korral panna pannile kaas peale – tuli kustub, sest hapniku pealevool lakkab.

Millised tarkused oma vanematelt kaasa said?

Asjade küsimine ja nendest aru saamine ning soov asjadest aru saada on see, mis vanemad kaasa on andnud. Ära jää rahule sellega, kui öeldakse, et nii lihtsalt on ja nii peabki olema, vaid küsi alati miks. Eks see on mulle elus ka probleeme tekitanud, kui ma liiga palju olen küsinud, aga pikas vaates on see kasulikum, kui mitte küsida. Vanemad õpetasid ka seda, et tuleb olla lugupidav ja teisi austada, sest siis tahavad inimesed sinuga koostööd teha. Koostöö on tegelikult see, mis võimaldab meil päriselt midagi olulist korda saata.

Milliseid tarkusi oma lastele kaasa annad?

Need on needsamad eelmainitud ideed, mida ma oma lastele püüan edasi anda. Arvutamisoskus ja läbirääkimiste oskus. Püüan luua lastele võimaluse turvalises keskkonnas ise katsetada ja avastada, mitte nende eest asju ära teha.

Milline õpilane Sa koolis olid?

Alustasin Elva Algkoolis, siis tuli Elva Gümnaasiumis põhikool ja 10.-12. klassis õppisin Hugo Treffneri Gümnaasiumis.

Pigem olin ikka selline aktiivne ja korraldasin igasuguseid asju. Kuna minu ema oli ja on endiselt Elva koolis õpetaja, siis suuri sigadusi korda ei saatnud. Seega pidin oma annet rakendama ühiskonnale sobivamas suunas. Mis aga ei tähenda, et ma oleks olnud koolile nii öelda lihtne partner. Erinevates kooliastmetes sai ikka korraldatud asju, mis mõnesugust lainetust tekitasid.

Palju teemasid tekkis miks-küsimisest. Meenub üks selline lainetus keskkooliajast, kus me ühe aine õpetamise kvaliteedi kohta küsimusi küsisime ja ettepanekuid tegime. Toonane tegutsemine tõi muutuse paremuse suunas.

Mis olid Su kõige lemmikumad õppeained?

Mulle meeldisid juba kooliajal loodusained ja matemaatika rohkem kui teised ained. Aga eks ikka sellepärast, et mul oli ka endal suurem sisemine motivatsioon neid asju õppida. Need tulid mul hästi välja ja mul oli ka selge arusaamine, kus ma neid aineid kasutada saan. Probleem oli nende õppeainetega, kus motivatsioon kasutamiseks oli segane.

Näiteks inglise keele puhul oli perioode, kus motivatsioon oli väga kõrge ja siis ka perioode, kus väga madal. Nii minu kui ka teiste klassikaaslaste puhul oli märgata selget korrelatsioon tunni mõtestatuse ja motivatsiooni vahel.

Me ei õpi ju keelt selle jaoks, et täita tuludeklaratsiooni või kirjutada etteütlusi, vaid selleks, et lugeda ja kirjutada luulet, lugeda ilukirjandust, lugeda teiste mõtteid ja avaldada oma ideid, arvamusi ning tundeid ja seejuures teha seda kooskõlaliselt ja süstematiseeritult. Kui see osa kaduma läheb või sellest ei räägita, siis muutub keel tuimaks ja motivatsioon õppida kaob.

Treffneris on koridori seinale kirjutatud sõnad „Non scholae sed vitae discimus„ ehk „Mitte kooli, vaid elu jaoks õpime“. See on mõte, mida peaks meeles pidama ja mõistma igaüks, kes hariduse vallas tegutseb. See aitab õpilastel hoida õppimise motivatsiooni ja eristad olulist ebaolulisest, õpetajatel ja õppejõududel kujundada oma õpetamise meetodeid ja õppeaine sisu, koolijuhtidel mõista oma rolli ja haridusametnikel ning poliitikakujundajatel leida need teemad, mis päriselt tegelemist vajavad.

Kas mõni aine oli ka selline, mis oleks võinud pigem olemata olla?

Mõne aine mõttest sain alles hiljem aru. Jah, tõepoolest, mõne aine õpetamise kvaliteet või tunni ülesehitus oleks võinud olla märgatavalt parem.

Kas oli mõni õpetaja, kes Sind positiivselt mõjutas?

Mul on olnud õnne, sest kõik õpetajad, kellega ma olen ühel või teisel moel kokku puutunud, on mind mingil moel positiivselt mõjutanud. Kõige suurema mõjuga olid õpetajad, kes olid oma aine suured fännid. Nemad suutsid seda välja tuua, mis selle aine olulisus on ja miks me seda õpime.

Kuidas jõudsid füüsikani?

Mul tekkis huvi põnevate tehniliste lahenduste vastu väga väiksena ja mäletan, et see vana kirjutuslaua sahtel, mis kodus minu kasutuses oli, sisaldas kõiksugu tehnilist materjali. Aga millalgi põhikoolis leidsin raamatukogust Jakov Perelman’i raamatu „Huvitav füüsika II“ ja see raamat tekitas minus teadliku huvi füüsika vastu. Raamatus aruleti paljude tuntud ulme- ja põnevuskirjandusest tuntud nähtuste ja tehniliste leiutiste toimimise ning võimalikkuse üle. Ja siis tekkis vaikselt mõistmine, et füüsika tundmine avab justkui uue dimensiooni, uue vaate maailmale. Pärast seda oli raamatuid lugeda ja filme vaadata palju põnevam.

Miks Sulle füüsika meeldib?

Looduses, elus ju ei ole füüsikat, keemiat, bioloogiat jne. On üks terviklik süsteem. Me oleme defineerinud erinevad suunad, et kirjeldust elust hoida võimalikult lihtsana ja seega paremini mõistetavana. Mõnes kohas on see piir väga selge. Sageli aga üsna ähmane ja kõik oleneb sellest, mis nähtus parasjagu huvi pakub.

Hea on maailmast aru saada ja füüsika on tegelikult üsna lihtne võrreldes paljude teiste distsipliinidega. Füüsika õpetab maailma mõistmist läbi mudelite. Õpetab lihtsustama keerukaid süsteeme nii palju kui parasjagu vajalik. Samas peab aga tõdema, et matemaatika kasutamise oskus on kriitilise tähtsusega. Ja ju sellepärast tundubki füüsika väga keeruline, sest matemaatika teadmised on tihti nõrgad või lausa puudulikud. Mõnes teises valdkonnas on kehva matemaatikaoskust võimalik nii teiste kui ka enda eest väga pikalt varjata.

Miks on äge tark olla?

Tark on ikka äge olla, sest parem on aru saada kui mitte aru saada.

Jamasid tuleb iga päev uksest ja aknast sisse. Pigem olla jamas inimestega, kes on targad, võimelised leidma lahendusi ja neid jamasid siis ka lahendama. Kui saad olla teistele see kaaslane, kes oskab keerulisi ja probleemseid olukordi lahendada, siis sul on rohkem sõpru, kellega koos ägedaid asju teha.

Teadusuuringud viitavad sellele, et targemate inimeste elu on parem, õnnelikum ja pikem. Targad inimesed oskavad oma eluga paremini hakkama saada.

Mida lisaks „Rakett69“ saatele veel teha saaks, et noori teadus- ja tehnoloogiavallast huvituma panna?

Küsimus on pigem selles, kuidas neid sellest huvitatuna hoida, sest väikesed lapsed on ju pea kõigest huvitatud. Avastamine ja õppimine on neile eluliselt oluline. See huvi kaob siis, kui eduelamust ei ole või asjad lähevad liiga kiiresti liiga keeruliseks. Meie, lapsevanemate roll on oma järelkasvule pakkuda tuge on, et toetada avastamist ja õppimist. Me kipume loodusainetest loobuma seetõttu, et meil tekib raskus, me ei saa aru ning siis lööme käega. Keegi ei ütle, et see on igati normaalne, et õppimises ja arusaamises tuleb ette tõrkeid ja motivatsiooni langust. Meid tegelikult ei õpetata õppima.

Teaduse populariseerimise tuhinas oleme jätnud sageli mulje, et füüsikast ja matemaatikast ning üldisemalt loodus- ja täppisteadustest arusaamine on justkui väga lihtne. Tegelikult soovime hoopiski mõnd protsessi või nähtust lihtsustada ja selle üldist ideed laiemale publikule edasi anda. Suurte ja keerukate süsteemide mõistmine ei pea olema lihtne, ei saagi olla lihtne. Teisalt ei tohiks õppimise ja mõistmise protsess olla ka ebemeeldiv. Seega tuleb lastele ja tegelikult ka iseendile luua õppmise ja arusaamise eduelamusi ning pidada meeles tõsiasja, et maailma mõistmine võtabki aega ning selle nimel tuleb pidevalt pingutada.

Vaja on teemaga regulaarset kokkupuudet. Selleks et meie majandus oleks targem ehk saaksime teha kallimat tööd, on vaja, et meil oleks palju inimesi, kes loodusteadusi ja tehnoloogiat ning keerukaid süsteeme mõistaksid. Seega vajame, et meie lapsed puutuksid nende teemadega tihti kokku. Mulle meeldib, mida HK Unicorn Squadi liikumises tehakse, sest seal puutuvad tüdrukud tehnoloogiavaldkonnaga iganädalaselt kokku ja see on osa nende elust. Nad harjuvad sellega ja õpivad niimoodi samm-sammult neid keerulisi teemasid mõistma. Selline tegutsemine loob neile väga head eeldused tulevikus teha kõrge lisandväärtusega tööd. Mis oleks, kui kopeeriks seda toimivat süsteemi üle kogu Eesti haridussüsteemi ja annaks kõigile Eestis õppivatele lastele sellega võimaluse parema tuleviku jaoks.

„Rakett69“ 13. hooaja finaalsaade on ETV eetris sel laupäeval, 15. aprillil kell 19.30. Hooaja peavõitjat premeerib Eesti Teadusagentuur 15 000 euro suuruse teadusstipendiumiga. Tüdrukute tehnoloogiaring HK Unicorn Squad on pannud välja rahalised auhinnad parimale tüdrukule ja silmapaistvaimale raketlasele, mõlemad preemiad on 6000 eurot. Võitjat enim mõjutanud õpetajale annab LHV Pank välja 5000 euro suuruse autasu.

Saatesarja kolm parimat saavad õppima asuda Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli või Tallinna Ülikooli vabalt valitud erialale.