Teadlased leidsid tõendeid, et Euroopas tarvitati narkootikume juba 3000 aastat tagasi

Teadlased on esimest korda avastanud jälgi selle kohta, et inimesed kasutasid narkootikume ammu enne meie ajaarvamise algust. Vastav uurimus ilmus ajakirjas Nature.

Hispaanias on teadlased leidnud otseseid tõendeid selle kohta, et juba 3000 aastat tagasi kasutasid tolleaegsed inimesed hallutsinatsioone esile kutsunud narkootikume. Need avastati koopast Vahemere-äärsel Menorca saarel, kus kivi-ja pronksiajal viidi läbi erinevaid riitusi. Peamiseks tõenduseks said juukseproovid, mis leiti saare edelaosas asuva Es Carritxi koopast, milles asub umbes 200 hauda. Teadlased usuvad, et sellesse koopasse maeti 600 aasta vältel – kuni aastani 800 eKr.

Uuringu autorid testisid leitud juukseid ning tulemused näitavad, et nende omanikud kasutasid taimset päritolu narkootikume. See on varaseim tõend uimastitarbimise kohta Euroopas.

Uuringu kirjeldus ütleb, et koopasse maeti inimesi, millega kaasnesid teatud rituaalid. Autorid oletavad, et surnult lõigati selle käigus juuksed ära, värviti need punaseks ja pandi puidust või loomasarvedest valmistatud anumasse. Suurem osa juuksenõusid asus koopa peamises matmiskambris, surnukehade kõrval.

Viis neist leiti aga eraldi, väikesest ruumist koopa sügavusest, mida arheoloogid kuni viimase ajani ei olnud märganud. Teadlased arvavad, et juuksed võisid kuuluda matuserituaale läbi viinud šamaanidele. Juuste analüüs näitas, et nende omanikud tarvitasid kolme tugevat psühhoaktiivset ainet: atropiini, skopolamiini ja efedriini. Antud anumad erinesid teistest, sest nendele olid joonistatud spiraalikujulised mustrid. Teadlased usuvad, et see võis sümboliseerida seda, et surnu oli hallutsinogeenide mõju all.

Enne viimast leidu ei põhinenud tõendid narkootikumide tarvitamise kohta Euroopas konkreetsetel tõenditel. Peamiselt viitasid sellele taimede kujutised, millest saab psühhoaktiivseid aineid.