ChatGPT töötab vestlusrežiimis ning suudab kirjutada tekste ja anda esitatud küsimustele täpseid vastuseid. Väidetavalt on sellega kirjutatud tudengitööd saanud väga kõrgeid hindeid.
Kuigi Guardiani ajakirjanik Alex Hern oli veendunud, et mõistliku vastuse saamiseks tuleb esitada täpne küsimus: „Võite esitada küsimusi nagu teisele inimesele, kuid parem on mitte unustada et te ei räägi inimesega. Seetõttu on kasulike vastuste saamiseks vaja esitada õige küsimus.“
Seega saavad üliõpilased tehisintellekti maksimaalselt ära kasutada. Samal ajal, kui Cardiffi ülikooli administratsioon vaatab vastavaid reegleid läbi ja avaldab peagi uue juhendi üliõpilastööde koostamise kohta, mida tohib ja mida ei tohi teha, viivad üliõpilased läbi oma katseid tehisintellektiga.
Ajakirjanikega suhelnud tudeng, keda nimetatakse materjalis Tom-iks, esitas selle aasta jaanuaris kaks esseed. Tema keskmine hinne püsis kogu õpingute jooksul 2,1 juures. Iga töö pikkuseks pidi olema 2500 sõna. Niisiis, ta kirjutas ühe neist ChatGPT abil ja teise - täiesti iseseisvalt. ChatGPT abil kirjutatud töö tulemus oli üle 70%, ehkki muidu ei küündi noormees isegi keskpärasele tasemele. „Ma ei kopeerinud kõike, mida tehisintellekt mulle sõna-sõnalt ette andis,“ selgitas Tom, „aga ma esitasin küsimusi, mille tulemusel sain õige materjali palju kiiremini kui tavaliselt.“ Ta tunnistas ka, et tõenäoliselt jätkab ta õpingute ajal ChatGPT kasutamist.
2023. aasta jaanuaris registreeris Cardiffi ülikooli Wi-Fi ChatGPT saidile 14 443 külastust, võrreldes eelmise kuu ühegi külastusega. Võimalik, et selle põhjuseks on asjaolu, et jaanuar on reeglina kuu, mil on aeg anda ära esimese semestri üliõpilastööd.
Seni ei usu ülikooli juhtkond, et selline päringute arvu kasv viitab üliõpilaste ebaausale käitumisele, kuid edaspidi kavatsevad nad probleemiga tegeleda. „Enamik pöördumisi tuli teadusarendusega seotud töötajatelt, näiteks meie arvutiteaduse ja informaatika koolil on tehisintellekti uurimise ja õpetamise vastu puhtakadeemiline huvi,“ teatas ülikool.
Kuid mitte kõik õpilased ei käsitle tehisintellekti katseobjektina. Näiteks John (mitte tema pärisnimi) ütles ajakirjanikele, et kasutas kõigi ülikoolis antud ülesannete täitmiseks tehisintellekti. „Olen seda detsembri algusest saati päris palju kasutanud. Ma arvan, et mingi osa sellest on igas minu tehtud töös ja igas saadud hindes,“ sõnas ta.
John lisas ka, et ta on juba harjunud ülesandeid lahendama tehisintellekti abil ja jääb suure tõenäosusega selle juurde nii kaua kui võimalik. „Esimest korda, kui andsin tehisintellektile ülesande võrrelda üht teaduslikku teooriat teisega, tegi see suurepärast tööd,“ selgitas ta.
Tõsi, ChatGPT ei viita akadeemilistele allikatele, kuid Johni sõnul polnud tal sellega probleeme.
Üks peamisi probleeme, millega üliõpilased silmitsi seisavad, on see, et mitte kõik õppejõud ei suuda materjali loogiliselt ja lihtsalt lahti seletada. „Kasutasin tehisintellekti ka mõnede oma kursuse mõistete kokkuvõtmiseks, mida meie õppejõud ei suutnud minu arvates tegelikult seletada,“ rääkis John. Tema sõnul säästab ChatGPT vähemalt 20% vaeva ja aega.
Oluline on märkida, et nii John kui ka Tom rõhutasid, et nad ei kasutanud tehisintellekti üliõpilastööde kirjutamiseks, vaid materjali kogumiseks, mida nad ise analüüsivad ja kasutavad.
Tegelikult on õpilaste jaoks põhiküsimus, kas neid süüdistatakse plagiaadis. Igal ülikoolil on oma arvutiprogramm, millest üliõpilastööd läbi lastakse ja mis annab teada kui suur osa tekstist on plagiaat. Kui see protsent on üle 20%, siis saab üliõpilane mitterahuldava hinde.
John räägib, et ta kardab, et kui ülikool otsustab kunagi tulevikus uurida ChatGPT kasutamist, võidakse temalt kraad ära võtta. „Kuigi tehisintellekti kasutamine ei vasta praegu meie õppetöö juhistele, on selle väärkasutamine edaspidi väärtegu, mis rikub akadeemilist ausust,“ teatas ülikooli pressiesindaja.
Teised ülikoolid on reegleid juba karmistanud. „Kui kasutate oma tööde kirjutamisel ChatGPT-d, saame sellest teada,“ hoiatas Londoni Bruneli ülikooli juhtkond tudengeid.
