INTERVJUU | Urmas Ruuto: veel 25 aastat tagasi tundus 2Mb/s võimatu

Urmas Ruuto on toimetanud peaaegu kaks aastat NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse ridades tehnoloogiaosakonna juhatajana. Tema peamisteks tööülesanneteks on küberõppuste läbiviimine nii kaitse kui ka ründe poolel, samuti teadus- ja arendustöö küberturvalisuse teemadel. Enne seda töötas Urmas üle kahekümne aasta telekommunikatsiooni valdkonnas. „Kuna tegu on riigitööga, siis vahel tundub, et tegu on ühiskondliku tööga,“ märgib Tallina Tehnikaülikooli vilistlane.

Ta on ülikooliga tänaseni tihedalt seotud: aidanud telekommunikatsiooni õppesuuna magistrante nende lõputööde retsenseerimisega ja osalenud kaitsmiskomisjoni töös, teinud Tallina Tehnikaülikooliga projektipõhiselt koostööd 5G vallas, oma teadmiste ja kogemustega on ta toeks uue võrgutehnoloogiate ja -teenuste õppekava koostamisel. Ning lähiajal plaanib ta uuesti Tallina Tehnikaülikooliga liituda – tööstusdoktorantuuris.

Rääkige üks meelde jäänud hetk või lugu ülikooliajast.

Magistrantuuri lõpp viis mind pooleks aastaks Rootsi Ericsson Researchi. Osalesin seal kolmanda mobiilside põlvkonna ehk 3G arendamises ning naastes soovisid ka ülikooli kolleegid sellest lähemalt kuulda. Suutsin oma ettekannet tehes raputada teadurite ja professorite arusaama tehnoloogilisest võimekusest.

Nimelt rääkisin oodatavatest andmesidekiirustest, sellel ajal (1998) standardi järgi 384kb/s ning teatud tingimustel isegi 2Mb/s. Selle peale kostis saalis rahulolematu mõmin: „2Mb/s, võimatu!“, „vajaliku dünaamilise diapasooniga saatjaid/vastuvõtjaid ei ole võimalik teha“, „energiavajadus selliste kiiruste jaoks on nii suur, et telefon läheb tulikuumaks ja seda ei saa käes hoida“.

Sellel ajal ei osanud ma midagi vastu kosta, kuid aeg on näidanud, et suured andmeedastuse kiirused on siiski võimalikud.

Mida olete elus saavutanud tänu sellele, et käisid just selles ülikoolis?

Ilmselgelt kõik, mis ma olen tänaseks päevaks ametialaselt saavutanud, on tänu Tallinna Tehnikaülikoolile. Olen töötanud ametikohtadel, mis on eeldanud erialase kõrghariduse olemasolu. Ma olen väga rahul, et sattusin töötama telekommunikatsiooni valdkonda.

See on olnud väga raju areng, alustasin GSM võrkude planeerimisega, sealt edasi 3G, 4G, 5G. Seoses oma tööga olen saanud ka palju reisida ja kohtuda väga huvitavate inimestega. Kõik see on mind rikastanud nii ametialaselt kui ka inimesena.

Mis teist oleks saanud, kui sa poleks õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis?

Minu jaoks oli tolleaegse keskkooli lõpus kaks varianti: kas minna Tartusse õppima arstiks või siis Tallinnasse elektroonikat. Viimast õppesuunda kahjuks soovijate vähesuse tõttu ei avatudki ja seetõttu maandusin telekommunikatsiooni. Ehk siis arvatavasti töötaksin praegu kusagil kirurgina.

Ütelge üks mõte, kuidas teha Tallina Tehnikaülikool veelgi ägedamaks ülikooliks, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks.

Lisaks vajalikule teooriale, lisaks õpingutele võimalikult palju praktiseerimise võimalusi mitmesuguste laborite ja harjutusväljakute näol. Laseks tudengitel teha koostöös teiste, soovitatavalt välismaiste ülikoolidega, ülilahedaid projekte.

Üks põhjus, miks peaks just Tallina Tehnikaülikooli õppima tulema?

Tallina Tehnikaülikool annab väga hea stardipaketi edasiseks ametialaseks arenguks. Sõltumata sellest, kas plaan on töötada suur- või väikefirmas, avalikus või erasektoris, olla palgatööline või ettevõtja, omandatud teadmised ja oskused loovad selleks vajaliku vundamendi.