Kas nüüd on tõesti läbi? WHO ei soovita enam kõigil koroona vastu vaktsineerida
(37)
Maailma terviseorganisatsioon (WHO) ei soovita enam laialdaselt ja regulaarselt koroona vastu vaktsineerida. Nõuanne on vastuolus FDA soovitusega käsitleda COVID-19 vaktsiini nagu gripivaktsiini, kirjutab Ars Technica.
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) vaktsiinide nõuanderühm ütles teisipäeval, et praegu ei soovitata COVID-19 täiendavat vaktsiini, rääkimata iga-aastastest kordussüstidest, inimestele, kellel on madal kuni keskmine risk haigestuda raskesse haigusseisundisse. Komitee soovitas riikidel keskenduda riskirühmale, sealhulgas eakatele, rasedatele ja haigustega inimestele. WHO soovitab neile vaktsineerimist iga kuue kuni 12 kuu tagant lühemas või ka pikemas perspektiivis.
Uus soovitus on vastuolus USA toidu- ja ravimiameti (FDA) kavandatava plaaniga, kus on soovitanud lähitulevikus käsitleda COVID-19 vaktsineerimist nagu iga-aastast gripivaktsiini. FDA ametnikud on juba esitanud idee pakkuda Ameerika Ühendriikides igal sügisel ajakohastatud preparaate ja seda võimaluse korral kõigile, sealhulgas noortele ja tervetele inimestele.
Eelmise aasta mais ajakirjas JAMA avaldasid FDA esindajad seisukohta, et iga-aastased koroona korduvkampaaniad sügisel, enne hingamisteede infektsioonide (gripp, COVID-19 ja RSV) talviseid laineid, kaitseksid tervishoiusüsteeme ülekoormuse eest. Samuti arutlesid nad konkreetselt võimaluse üle vaktsineerida madala riskiga inimesi.
Madala või isegi keskmise riskiga inimeste vaktsineerimisest saadav kasu on väike.
„COVID-19 täiendavate vaktsiinide andmisest muidu tervetele 18–50-aastastele isikutele, kes on juba saanud esmase vaktsineerimise ja esimese kordusvaktsiini, ei ole tõenäoliselt nii suurt mõju haiglaravi või surmajuhtumite arvule kui teistes suurema riskiga elanikkonnarühmades,“ kirjutasid FDA ametnikud. „Siiski võib kordusvaktsineerimine olla seotud tervishoiuteenuste kasutamise vähenemisega (nt erakorralise meditsiini osakonna või kiirabi keskuse külastused).“
Teisipäeval toimunud pressikonverentsil nimetasid WHO nõustajad madala või isegi keskmise riskiga inimeste vaktsineerimisest saadavat kasu „tegelikult üsna marginaalseks“ ja soovitasid isegi, et riigid võiksid vähendada esmase COVID-19 vaktsineerimise pakkumist madala riskiga tervetele lastele ja teismelistele, lähtudes riigipõhistest tingimustest ja ressurssidest.
„Need ajakohastatud soovitused kajastavad, et suur osa elanikkonnast on kas vaktsineeritud või varem COVID-19-ga nakatunud või mõlemad,“ ütles WHO nõustamisrühmade esimees Hanna Nohynek. „Nõustajate ajakohastatud juhised ei tähenda, et riigid ei peaks pakkuma vaktsineerimisi madalama riskiga rühmadele, kui nad seda üldiselt või konkreetsetel põhjustel (näiteks rahvusvaheliste reiside puhul) soovivad. Sellest saadav kasu on aga väike ja suunised üldiselt rõhutavad, kui oluline on vaktsineerida neid, kellel on endiselt tõsine haigestumisrisk, peamiselt vanemaid täiskasvanuid ja neid, kellel on kroonilised haigused,“ lisas Nohynek.
Oluline on vaktsineerida riskirühma, kuid see soovitus on ajutine.
Konkreetselt rääkis Nohynek riskirühmast, kuhu kuuluvad vanemad täiskasvanud; nooremad täiskasvanud, kellel on olulised kaasuvad haigused nagu diabeet ja südamehaigused; 6 kuu vanused ja vanemad inimesed, kellel on immuunsüsteemi kahjustavad seisundid, näiteks HIV-nakatunud ja siirdatud elundite saajad; rasedad ja esmatasandi tervishoiutöötajad.
Nenile soovitas praegusi epidemioloogilisi tingimusi arvestades täiendavat süstimist kuus kuni 12 kuud pärast viimast vaktsineerimist. Nõustajad märkisid, et see soovitus on praeguses olukorras ajutine ja mitte iga-aastane või kaks korda aastas tehtav vaktsineerimine, mida tuleks pakkuda igavesti. Üldised soovitused võivad muutuda sõltuvalt näiteks uutest tüvedest või COVID-19 leviku vähenemisest tulevikus.
Ühendkuningriik ja Kanada on juba pakkunud kevadist COVID-19 vaktsineerimist kõrge riskiga rühmadele, sealhulgas vanematele inimestele ja neile, kellel on nõrgenenud immuunsüsteem. Siiani ei ole FDA teatanud, et ta kavatseb sama teha.
