Proovida võtsin täisvarustuses (ehk Journey paketiga) kuuekäigulise automaatkäigukastiga variandi, millel nimeks Duster TCE 150 EDC ja hinnaks 22 990 eurot. Sellel autol on nüüd küljes uus Dacia logo, esiosa on saanud uued Y-kujulised tuled ning kolmemõõtmelise efektiga radioaatorivõred, Y-kujuga on ka tagumiste tulede signatuur:

Dacia Duster

Mis on mõistlik

Selle auto mõistlikkuse all pidasin silmas seda, et mingisugust luksust selle auto puhul loota ega otsida ei maksa, samas on mingil määral kõik vajalik rahuldaval tasemel olemas. On võtmevaba kesklukustus, on väiksemapoolsem (8-tolline diagonaal) puutetundlik multimeediaekraan koos nelja külje vaatelise kaamerapildiga, esiistmete soojenduski ning kojameeste vihmasensorgi tekkinud.

Dacia Duster

Auto on ka linnamaasturlikult kõrge ja see eestlastele teatavasti väga meeldib, hea metsateedelgi ja lahtilükkamata kõrvaltänavatelgi kulgeda. Kliirens on lausa 214 sentimeetrit, nii et see iseenesest mitte sugugi suur (4,3x1,8 m) auto on päris kõrgele tõstetud. Külavaheteede mudaralli järel näeb see auto välja umbes selline:

Dacia Duster

Turvalisuse ja juhiabisüsteemide hulgas leiame pimenurga hoiatuse, automaatse avariipidurdussüsteemi, mäeltstardiabi, parkimisandurid, püsikiirusehoidja (ei ole adaptiivne) ja kiirusepiiraja. Sõidurežiimidest on olemas üksnes tava- ja eco-režiim.

Külgpeeglid on nüüd sellele versioonil samuti soojendusega ja parkimisel automaatselt kokkuklapitavad. Elektriliselt tõstetavad-langetatavad on nüüd ka tagumiste uste klaasid. Pagasiruum on keskmiselt mahukas:

Dacia Duster

Auto keskkonsool on kõrge ning selle kohal olev käetugi on ette-taha liigutatav. Auto esiistmed on alguses harjumatult kõrge asendiga, kusjuures kõrgust saab muuta üksnes juhiistmel. Istmete vahelt leiame sellise õõnsuse, mille funktsiooni ei ole ma seni suutnud tuvastada - kohvitops ega pudel sinna igal juhul ei mahu, autopult ka mitte:

Dacia Duster

Dacia uute mudelite puhul kasutusele võetud samblikukarva pruunikas-roheline khaki toon on päris hästi õnnestunud ja tundub sobivat. Auto katuselt leiame reelingud.

Ühesõnaga on varustuses pea kõik hädavajalik olemas.

Mis ei tundunud nii hea

Tooksin neid esile kolm.

Esiteks muidugi kiirendus. Õigemini kiirendusega alustamise viibimine. Tubli 2 sekundit läheb sellele, et see auto pärast korralikku pedaalivajutust tegutsema asuks. Enne seda toimub neelamine, mõtlemine, passimine. Ja kuna mootor väike 1,3-liitrine bensiin), siis ega see kiirendus ise midagi märkimisväärset pole – ametlikult on selleks näitajaks 10,5 sekundit sajani. Seejuures võtab auto veidi liiga palju kurtust – keskmiseks tuleb 6,5 liitrit sajale.

Dacia Duster

Teiseks mälu. Nii palju võiks auto siiski meelde jätta, mida juht endale silme ette näidikutetabloole kuvama oli pannud. Jube tüütu on iga käivitamise järel taas ja taas roolil oleval nupul neli korda alla vajutada, et mul mootori temperatuuri asemel digitaalset kiirusenumbrit näidataks.

Muidugi tuleks midagi ette võtta ka navigatsioonisüsteemi kaardirakendusega. Seal sihtpunkti otsides nõutakse praegu, et ma teaksin selle asukohavalda – no tule taevas appi.

Aga jah, selle raha eest – hinnad algavad 15 790 eurost - on selles masinas autot küll ja küll ning samblikuroheline Duster ei näe ka üldse paha välja. Lihtsalt igapäevaseks liikumisvahendiks täiesti sobiv masin.

Dacia Duster

Muide, autost on olemas ka näiteks nelikveo ja manuaalkäigukastiga 4-silindriline turbomootoriga ja lukustatava keskdiferentsiaaliga variant.