Cambridge'i ülikooli geeniteadlased on dešifreerinud saksa helilooja Ludwig van Beethoveni DNA, kuid pole suutnud kindlaks teha tema surmapõhjust. Tristan Beggi juhitud teadlased analüüsisid helilooja juuksesalke, mida säilitatakse erakogudes (kokku on selliseid juuksekarvu 8, kuid autentseks tunnistati vaid 5) ning geenijärjestuse põhjal selgusid, mis haigused Beethoven põdes, teatas BBC.
Kohe peale Beethoveni surma hakati vaidlema helilooja surmapõhjuse üle, kuid 200 aasta jooksul ei suudetud ühemõttelisele järeldusele jõuda. Ka Cambridge'i teadlased ei olnud selleks võimelised.
Siiski õnnestus neil välja selgitada, et Beethovenil oli geneetiline eelsoodumus maksahaigustele ning elu lõpus haigestus ta B-hepatiiti.
Nagu ütles Tristan Begg, jõudsid teadlased helilooja viimase 10 eluaasta jooksul tehtud muusikat uurides järeldusele, et Beethoven tarvitas regulaarselt alkoholi, kuid teadlastel oli raske hinnata, kui palju. „Enamik tema kaasaegseid ütles, et 19. sajandi alguse Viini standardite järgi jõi ta mõõdukalt, kuid suure tõenäosusega oli tegemist alkoholidoosidega, mida praegu peetakse kahjulikuks,“ sõnas geneetik. „Kui alkoholi tarbimine oli pikka aega kõrge, siis geneetilise eelsoodumuse tõttu võib see põhjustada maksatsirroosi,“ rääkis teadlane.
Kuid helilooja juukseproovide geneetiline analüüs ei andnud valgust tema progresseerunud kurtuse põhjustele. Teadlased märkisid, et surmapõhjuseks võisid saada mitmed tegurid ja edasised uuringud võimaldavad seda täpsemalt välja selgitada.
Beethoven sündis Bonnis 1770. aastal. Kui ta oli 30-aastane, hakkas ta kuulmist kaotama ja 48-aastaselt oli ta peaaegu täiesti kurt. Ta jätkas muusika kirjutamist, isegi kui ei suutnud klaverit mängida. Legendaarne helilooja suri Viinis 1827. aastal. Ta oli 56-aastane.
