INSENER VASTAB | Kas kõiki nõukogudeaegseid elamuid on mõttekas renoveerida? Äkki on targem uus ehitada?

Forte uuris eksperdilt, kas tehnilises mõttes ajast ja arust ning kaasaja normidele mitte vastavaid maju on üldse mõtet hakata energiatõhusaks muutma või oleks osa neist mõttekam hoopis asendada.

Eelmisel nädalal võttis Euroopa Parlament vastu kolm kliimamuutuse vastu mõeldud algatust, millest hoonete energiatõhususe parandamine hakkab puudutama igaüht meist. Eluhoonete energiatõhususe klass peab 2030. aastaks olema vähemalt E ja 2033. aastaks vähemalt D. Mitteeluhooned ja üldkasutatavad hooned peavad jõudma samale tasemele vastavalt 2027. ja 2030. aastaks. See muutus eeldab suuri kapitalipaigutusi nii riigilt kui ka erasektorilt.

Nõukogude ajal ehitati Eestisse üle 20 000 hruštšovka ning selle Brežnevi-aegse moderniseeritud analoogi, milles elab Eurostati järgi rohkem kui 60% Eesti elanikest. Nendest kaasajastatud on tühine osa. Hruštšovkad on oma kvaliteedilt viletsad - eelkõige need, mis paneelide puudusel tehti tellistest - ja nende energiatõhusus on halb. Mis saab neist nüüd tulevikus?