Professionaalsetel jalgpalluritel on suurem risk dementsuse tekkeks, kuid see ei kehti väravavahtide kohta, kuna nad kasutavad pead mängus harvemini.
Sellisele järeldusele jõudsid teadlased Rootsist, kes viisid läbi ulatusliku uuringu, mille käigus analüüsisid Rootsi jalgpallurite terviseandmeid aastatest 1924–2019, kirjutab MedPage Today. Teadlased uurisid 6007 Rootsi kõrgliigas Allsvenskanis mänginud jalgpalluri haiguslugusid ja võrdlesid neid 56 000 teiste rootslaste andmetega.
Keskmiselt diagnoositi 28-aastase jälgimisperioodi jooksul neurodegeneratiivne haigus 8,9% jalgpalluritest ja 6,2% kontrollrühma rootslastest. Kokku haigestus Alzheimeri tõppe või dementsusesse 8,2% jalgpalluritest, võrreldes 5,1% meestest, kes jalgpalli ei mänginud.
Samas on jalgpallurite Parkinsoni tõvesse haigestumise risk väiksem kui teistel.
Väravavahtide kohta eelpool toodud järeldused aga ei kehti, sest nad kasutavad pead mängusituatsioonides harva.
Nagu kommenteeris uuringu autor Peter Ueda Stockholmi Karolinska Instituudist, osutab uuring seosele dementsuse ja profijalgpalli vahel, aga edaspidi on vaja sellel alal veel põhjalikumat uurimistööd teha.
