KÜSIMUS ÜKS: KOHUSTUSLIKUD NÄIDUD

Esmalt palusime kolmel rattakomponentide müüjatel anda oma hinnang, mida peaks üks rattakompuuter päris kindlasti oma kasutajale näitama. Jooksev kiirusenäit küll, aga mida veel?

„Kindlasti on kolm kõige olulisemat funktsiooni just kiirus, läbitud vahemaa. Ning kellaaeg. Need on kindlasti sellised funktsioonid, mis juba rahuldavad pühapäevaratturi soovid,“ ütles Veloplusi rattapoe esindaja Mihkel Ritson.

Tõsisem harrastaja nende funktsioonidega tema sõnul kindlasti ei piirdu ning nõudmised suurenevad järgmiste funktsioonide osas – altimeeter, pulsivöö lisamise võimalus, GPS tugi.

Leedu rattaportaali Bikko.ee esindaja oli sama meelt: enamiku jalgratturi jaoks piisab põhifunktsioonidest - kiirus, teepikkus, kogukaugus, sõiduaeg, kuupäev. Kogenumad kasutajad võivad soovida näha aga ka selliseid funktsioone nagu kõrgus merepinnast, südame löögisagedus, võimsuse kadents. „Kui olete professionaal, peaks arvutil olema rohkem analüüsi- ja võrdlusfunktsioone,“ öeldi poest.

Kristel kauplusest ProShop arvas, et rattakompuuter võiks kindlasti näidata ajaliselt treeningu pikkust, jooksvaid kilomeetreid ja kellaaega. Ka pulsi näit ei tee paha, sest selle alusel saab inimene analüüsida oma pingutuse intensiivsust ning vajadusel intensiivsust tõsta või langetada. „Alati tuleb kuulata ka oma keha!“ sõnas ta.

KÜSIMUS KAKS: KAS EELISTADA JUHTMEGA VÕI JUHTMETA SEADET?

Mihkel Ritsoni hinnangul on teatud mõttes mõlemal omad eelised.

Juhtmega mudelite kasuks räägib soodsam hind, töökindlus ning väiksem patareikulu. Ent juhtmega kompuutrid on oma funktsionaalsuse poolest kindlasti lihtsamad,“ tõdes ta.

Juhtmevabad mudelid on oma funktsionaalsuselt aga oluliselt laiemad, lisandub lisaseadmete ühendamise võimalus – näiteks pulsivöö ja väntamissageduse andur.

„Kolmas kategooria on GPS põhised kompuutrid. Need on oma hinnaklassilt ka kõige kallimad aga ka kõige võimekamad. Need kompuutrid mõõdavad kiirust ja distantsi GPS satelliitide abil, neid on võimalik nutitelefoniga ühendada ning muidugi laias ulatuses lisaseadmeid,“ rääkis Ritson.

Fixuse rattapoe esindaja Reijo Peenema tõdes, et juhtmega kompuutrid hakkavad vaikselt tootjate valikust välja minema. Valikus on veel kõige lihtsamad mudelid, mis näitavad selliseid baasnäite nagu kiirus, distants ja aeg.

„Lihtne juhtmega kompuuter on õige valik, kui eelarve on piiratud ja pole vaja palju andmeid kätte saada. Kallimad kompuutrid sobivad sõitjale, kes juba rattasõiduga rohkem tegeleb ja soovib sõidust rohkem andmeid kätte saada,“ märkis ta.

Bikko.ee esindaja leidis samuti, et enamik täiuslikumaid kompuutreid kasutavad juhtmevaba tehnoloogiat ning et juhtmega ühendust kasutatakse üldiselt odavates seadmetes. Juhtmeta seadmeid on ka lihtsam seadistada, need näevad ka paremad välja, kuna juhtraua küljes pole juhet rippumas. Samuti saab juhtmevabad kompuutreid kergesti kaasa võtta, et vältida vargusi või vaadata kodus andmeid ilma jalgratast tuppa vedamata.

ProShopi esindaja Kristel ütles aga, et juhtmega kompuutri eeliseks on tema hind - ta on märgatavalt soodsam ükskõik millisest juhtmevabast variandist, kuid see vist jääbki ainsaks plussiks.

„Sisult on ta nagu rattakompuuter ikka, juhe ei pane teda rohkem informatsiooni kuvama. Küll aga on juhe üks lisadetail, mis ajaga näiteks hapraks muutub ja murduda võib, võib jääda kuhugi taha kinni ja puruneda ning inimesel, kel on mitu ratast, on seda eriti tüütu ühelt teisele tõsta. Üleüldse on paigaldamine juhtmega pusimise võrra aeganõudvam ja tülikam, ka hooletu paigalduse käigus võib juhe viga saada ja selline kompuuter „juhtmevabalt“ tööle enam ei hakka,“ rääkis Kristel. „Seepärast soovitaksingi juhtmevaba kompuutrit, paigaldus on imelihtne, seda saab tõsta ühelt rattalt imekiiresti teisele ning ta ei ole ajale, ilmale ja füüsilistele mõjutustele üldse nii tundlik.“

KÜSIMUS KOLM: MILLISED ON PEAMISED KASULIKUD LISAFUNKTSIOONID?

„Kui rattakompuutrit soetada kui spordivahendit, siis tasuks kindlasti vaadata sellist kompuutrit, millel on pulsivöö lisamise võimalus olemas. Lisaks võiks sellisel juhul kompuuter toetada ka nutitelefoniga sidumist, et kõik treeningud ühte kohta ülesse laadida,“ leiab Mihkel Ritson Veloplusist.

Igasugused füüsilised parameetrid on tema hinnangul iga kasutaja individuaalne eelistus. On neid, kes tahavad võimalikult suurt ekraani, et maksimaalselt palju erinevaid välju oleks võimalik samaaegselt ekraanil kuvada. Teised tahavad jälle võimalikult pisikest ja lihtsat, mis eriti silmagi ei paistaks.

Ta märkis, et täna võimaldavad järjest rohkem seadmeid telefoniga läbi bluetoothi sidumist, rattakompuutrid pole erandiks.

„Sellel on mitmeid kasutuskohti, millest üks on kompuutrist sõiduinfo ülesselaadimine treeningpäeviku keskkonda. Teine kasulik funktsioon on kindlasti nutiteavitused, mis annavad märku sissetulevatest kõnedest ja sõnumitest otse kompuutri ekraanile. Kellel meeldib rattasõidu ajal muusikat kuulata, siis kallimate mudelite puhul on võimalik läbi kompuutri ka klappidesse minevat muusikat juhtida,“ ütles Ritson.

Bikko.ee poes esindaja sõnul on kaasaegsetel jalgrattakompuutritel suuremad ekraanid, neil on suurem kontrastsus ja neid on otsese päikesevalguse käes paremini näha. Kallitel mudelitel on ka värvilised ekraanid ja neid saab laadida arvuti USB kaudu.

„Kui sõidate rattaga hämaras või öösel, peaksite otsima taustvalgustuse funktsiooniga rattakompuutrit. Rattaarvuti temperatuurifunktsiooni saab kasutada ka siis, kui reisite rattaga pikka maad ja aega ning ei taha või ei saa nutitelefoni kaudu välistemperatuuri kontrollida,“ öeldi veebipoest.

Mis puutub mobiiliga ühenduvust, siis märkis Bikko.ee esindaja, et rattasõiduandmete edastamiseks saab telefoniga ühendada mõnda uuemat kompuutrit. „On mõned kompuutrod, mis suudavad andmeid saata STRAVA-sse,“ märkis ta.

Reijo Peenema Fixusest märkis aga, et viimasel ajal on populaarseks muutunud ka telefoni rattakompuutri asemel kasutada.

„Seal aga mõned ohud, näiteks telefoniaku saab kiiremini tühjaks ja võib juhtuda, et enne sõidu lõppu on telefonil juba aku tühi. Samuti kukkumiseoht: näiteks, juhtudes rattaga kukkuma ja telefon on lenksul, siis võib ka telefon katki minna - ja telefon on kindlasti kallim kui rattakompuuter,“ ütles Peenema.

ProShopi esindaja Kristel andis selles osas pika selgituse. Siin see on:

Kasulikud lisafunktsioonid on taaskord sõltuvad spordialast mille ajal seda kasutatakse kuid üldistavalt oleks tänapäeva moodsa inimese jaoks vajalikud näiteks:

- GPS. Selle olemasolu välistab igasuguste lisaandurite paigaldamisega seotud ajakulu ja pusimise. See on täna juba piisavalt täpne ning näitab kiirust, läbitud teed (breadcrumb), distantsi jms füüsiliste anduritega võrreldes samaväärselt. Ka nn levi on hea, st iga puu all ei kao enam GPS ühendus ära nagu ta seda 10a tagasi tegi.

- Kaardi kuvamise funktsioon (eeldab GPS olemasolu). Selle abil saab jooksvalt avastada lähimaid teid ja maid; saab hädaolukorras lasta kompuutril juhatada end tuldud teed tagasi (nn breadcrumb funktsioon); saab enda eelnevalt maha märgitud rada sõita või kasvõi klikata kaardil suvalisel punktil (tankla, vaatamisväärsus, pood jpm) ja kompuuter juhatab ratturi otsemat teedpidi kohale.

GPS ja kaardi võimalus annavad sõltuvalt rattakompuutri mudelist juba ka muid detailseid eeliseid, näiteks näeb maastikurattur hüppe pikkust või hoiatab läheneva väga järsu kurvi eest; maanteerattur käimasoleva tõusu lõpuni jäänud distantsi ja reaalajas tõusunurka; matkarattur lähedalasuvaid vaatamisväärsusi, hotelle või telkimisalasid. Täiendavaid lisasid on veel teisigi.

- Ühenduvus nutiseadmega. Funktsioon võimaldab tähtsamatel sõnumitel ja kirjadel ekraanile kuvada ning neile ka vastata. Garmin näiteks pakub jooksvalt ka ilmaolude ülevaadet ning hoiatab kui sõitja asukohale on lähenemas suurem torm. Näiteks saab Garmini puhul ära märkida ka oma SOS kontakti mis tähendab, et kui seade tuvastab õnnetusjuhtumi, saadab see märgitud kontaktile koheselt hädakutsungi juhtumi teadaolevate koordinaatidega - igati kasulik funktsioon eriti neile kes palju üksinda sõitmas armastavad käia.

Sõltuvalt kompuutri mudelist on igasuguseid teisigi detaile mida kasutaja saab kas otse telefoniäpist või rattakompuutrist endale personaalseks seadistada.

Ekraani suurus - nagu vanarahvas ütleb - mida suurem seda parem kuid kui detailidesse laskuda siis ka see sõltub paljuski kasutusvaldkonnast. Näiteks maastikuratturil kes läbib väga rasket, raputavat ja hüppeid täis maastikku, on parem kasutada pisemat kompuutrit, sest see on kergem ja püsib lenksul paremini paigal (ei vaju alla ega kuku ära). Maanteeratturile sobib suurema ekraaniga kompuuter jällegi paremini, sest asfaltil on vibratsioon minimaalne ja suurematel kiirustel on kaardi detailsem nägemine vajalik.

Kas puutetundlik või nuppudega? Puutetundlik ekraan on universaalselt kasutatav kuid tuleks arvestada asjaoluga, et mida rohkem vett, pori, tolmu jm tegevuse käigus ekraanile satub, seda rohkem kahjustab porise ekraani puutetundlik kasutamine selle pinda (lühikese ajaga võivad kriimud oluliselt vähendada ekraani loetavuse kvaliteeti) ning mõnikord reageerib puutetundlik ekraan raskemate vihmapiiskade all arvates, et tegu on puutega ning hakkab ise ekraanivaateid vahetama, paneb trenni pausile või märgib kaardile ebavajaliku punkti jpm.

Nuppudega versioon on kindlasti rahvakeeli „pommikindlam“, selle tööd ei pruugi kukkumise tagajärjel klaasi sisse tekkinud pragugi mõjutada. Arvatavasti ainsaks miinuseks on pikem ajakulu menüüs surfates ja seadeid reguleerides.

Sellise taseme rattakompuutrid nagu siin eelpool enam-vähem kirjeldatud sai, omavad tavaliselt väga palju erinevaid seadistusvõimalusi, alustades kasvõi sellest, et ekraanivaated on täielikult personaliseeritavad - saab määrata kuvatavate lehekülgede arvu ning infoväljade asetust, suurust, arvu ja seda, mida mingi väli kuvama peaks. Saab valida numbriliste väljade ning mõnel juhul ka graafiliste väljade vahel.

Hinnaklassilt on sellised pigem natuke kallimad kuid arvestades, et personaliseerimise võimalusi on väga-väga palju, leiab igaüks endale samast seadmest funktsioonid kõigile oma vajadustele ning seda kasvõi mitmeks erinevaks rattaspordi alaliigiks (triatlon, maastikumatk, downhill, maanteesõit jpm).

KÜSIMUS NELI: PALUN NÄITEID ODAVAST, KESKMISEST JA KALLIS RATTAKOMPUUTRIST

Ja siin need soovitused on.

VELOPLUS

Näide lihtsast, töökindlast ning põhifunktsioonidega kompuutrist: https://www.veloplus.ee/et/toode/rattakompuuter-vdo-m-zero-wr-juhtmega-45042

Keskmise hinnaga kompuuter, mis on juba varustatud GPSiga ning nutitelefoniga ühendamise võimalusega: https://www.veloplus.ee/et/toode/rattakompuuter-vdo-r4-gps-ble-ant-ule-lenksu-kinnitusega-67693

Ning siin siis näide absoluutsest tipp-rattakompuutrist: https://www.veloplus.ee/et/toode/gps-rattakompuuter-garmin-edge-1040-solar-64881

FIXUS

Juhtmega kompuutrid hakkavad vaikselt tootjate valikust välja minema. Valikus on veel kõige lihtsamad mudelid, mis näitavad baasnäite (kiirus, distants, aeg). Soodsamad sellise kompuurti leiab Fixuse valikust Sigma BC5.0 mudeli, hinnaga 19,90 eurot.

Keskmise hinnaklassi moodustavad juhtmeta kompuutrid. Komplekti kuulub andur ja monitor, mis omavahel juhtmevabalt suhtlevad. Lisaks saab lisada veel pedalleerimissageduse anduri ja südamelöögi sageduse andurid. Soodsamad sellised kompuurtid hakkavad Sigma valikus 39.90 euro eest. Funktsioone keskmiselt 10 ringis.

Kallima hinnaklassi moodustavad GPS-ga suhtlevad kompuutrid. Monitor on lenksul ja kiirus/distants saadakse GPS satelliitidega suheldes. Need kompuutrid suhtlevad ka juba nutitelefonide ja arvutitega, et saab hiljem sõidu mõnda äppi üles laadida. Samuti saab kodus juba sobiva marsruudi valmis teha, see kompuutrisse saata, ja kompuutrit siis sõidu ajal navigatsiooniseadmena kasutada. Samuti ühilduvad need igatsugu lisaväärtusi näitavate tarvikutega (võimsusmeeter, kadantsi lugeja, südamelöögisageduse anduriga jne). Näiteks Sigma ROX seeria kompuutrite hinnad algavad Fixuse poodides 75.- eurost.

BIKKO.EE

Odav ja lihtne

ProShop

- Enim ostetud ning tõenäoliselt GPS rattakompuutrite kuldne kesktee: https://proshop.ee/rattakompuutrid/5128-garmin-edge-530-gps-rattakompuuter.html