Ukraina tõusis maailma suuruselt kolmandaks relvaimportijaks

Venemaa agressiooni tagajärjel sai Ukrainast möödunud aastas suuruselt kolmas relvade importija kogu maailmas, selgub Stockholmi Rahvusvahelise Rahuuuringute Instituudi (SIPRI) täna avaldatud ülevaatest.

Instituudi andmeil importis Ukraina aastatel 1991 kuni 2021. suhteliselt vähe peamisi relvi. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris sai Ukrainast 2022. aastal aga USA ja paljude Euroopa riikide sõjalise abi tulemusena suuruselt kolmas relvaimportija.

Kes olid kaks esimest? SIPRI andmeil importisid mullu enim relvi Katar ja India.

Kui võtta aluseks viieaastane periood ehk aastad 2018–2022, siis on Ukraina impordimahult maailmas 14. kohal. Ukraina relvaimport moodustas neil aastail 2,0 protsenti ülemaailmsest relvaimpordist.

„Tulenevalt murest, kuidas ründelennukite ja kaugmaarakettide tarnimine võib Ukraina sõda veelgi eskaleerida, lükkasid NATO riigid 2022. aastal Ukraina sellekohased taotlused tagasi. Samal ajal tarnisid nad selliseid relvi teistele konfliktis osalevatele riikidele, eriti Lähis-Idas ja Lõuna-Aasias,“ tõdes SIPRI relvasiirdeprogrammi vanemteadur Pieter D. Wezeman.

Mis puutub suurematesse relvade eksportijatesse, siis öeldakse uuringus, et kui ülemaailmses relvaekspordis on pikka aega domineerinud USA ja Venemaa, siis lõhe nende kahe vahel on viimastel aastatel oluliselt suurenenud.

USA relvaeksport kasvas aastate 2013–2017 ja 2018–22 võrdluses 14 protsenti ning aastatel 2018–2222 moodustas USA 40 protsenti ülemaailmsest relvaekspordist.

Venemaa relvaeksport langes aastate 2013–2017 ja 2018–22 võrdluses 31 protsenti ning tema osatähtsus ülemaailmses relvaekspordis vähenes 22 protsendilt 16 protsendile.

Prantsusmaa osa aga kasvas 7,1 protsendilt 11 protsendile.