Sakslased võitlevad sisepõlemismootoriga autode müügikeelu vastu: on ebatõenäoline, et nii kiiresti suudaks kõik tootjad ümber orienteeruda elektriautode tootmisele, ja puudub vettpidav tõestus, et just elekter ja mitte näiteks peaaegu süsinikneutraalsed kütused on keskkonna seisukohalt parim lahendus.

Euroopa Parlament kiitis veebruari keskel heaks sõiduautode jõuallikate süsinikdioksiidi nullheite nõudmise alates 2035. aastast: selle seadusega ei tohiks pärast tähtaja kukkumist müüa enam sisepõlemismootoriga autosid.

Otsuse heakskiitmiseks on vaja riikide heakskiitu, kuigi see on pigem formaalsus: liidu otsustele enamasti ei vaielda vastu. Antud juhul pole selleks aegagi, kell liigub kiiresti ja tootjatel on vaja ruttu midagi välja mõelda, et turgudelt mitte välja kukkuda.

Saksamaa, mis on liidu suurima autoturuga riik, lubab otsuse vetostada kui sellele ei anta tõsiseltvõetavamat sisu: nende julgust toetab teadmine, et europarlament ei olnud sisepõlemismootoritega autode müügikeeldu kehtestades üksmeelne: otsust toetas 340 parlamendisaadikut, vastu oli 279 ja 21 ei hääletanud. Ehk seis oli suhteliselt fifty-sixty.

Kuhu kadus terve mõistus?

Sakslased küsivad õigustatult, kuhu kadus terve mõistus!? 2011. aastal esitas EL ekspertgrupp aruande, mille sisuks oli fossiilsetelt energiaallikatelt üleminek keskkonnale sõbralikumatele kütustele. Asjatundjate hinnang oli, et protsess oleks lõpule viidud umbes aastaks 2050.

Euroopa Komisjon teatas teadlaste aruandest tulenevalt, et üleminek on võimalik kui kasutada fossiilkütustele kombineeritud asendust: kasutusele võiksid tulla nii elekter, bio- kui sünteetilsed kütused, metaan ning vedel gaas.

Kütusetööstuses on toimunud viimasel kümnendil oluline areng keskkonnasõbralikumate variantide leidmisel, ja ka autotööstus on teinud läbi LPG ja CNG-autode etapi. Biokütuste tootmine monokultuuridest on kriitikute hinnangul keskkonnavaenulik tegevus ja sellest enam liiga palju ei räägita; vesiniku loodussõbralik tootmine on veel lapsekingades. Sünteetiliste kütuste väljatöötamisel on näha suuremaid edusamme ning just nendele sakslased ka rõhuvad, nõudes elektriautode kõrvale ka teist valikut.

Saksamaa huvi: sünteetiliste kütuste arendamine

Saksamaa transpordiminister Volker Wissing on ähvardanud kasutada Saksamaa vetoõigust, kui keelatakse ka sünteetiliste kütuste kasutamine. Wissing ütles ajalehele Bild, et ka pärast 2035. aastat peaks müügile jääma ligi-süsinikuneutraalseid kütuseid kasutavad sõidukid.

Saksamaal on selliste mootorikütuste arendamisse kõvasti panustatud, hetke kuum teema on õhust kogutud süsinikdioksiidi ja taastuvenergia abil toodetud vesiniku kombinatsioon, millest valmib sünteetiline metanool ja mida saab kasutada tavalistes sisepõlemismootorites. e-fueli arenduse taga seisab Porsche.

Porsche e-fuel, mille pilootprojekt on edukalt käivitunud, vähendab uuringute põhjal süsihappegaasi heiteid 90%. 10% heiteid tuleb kütuselisanditest, mida tuleb sünteetilisse kütusesse segada.

Aastaks 2026 loodab Porsche oma arendusega jõuda sinnamaale, et praegu veel umbes 5€/l maksev kütus hakkaks maksma mitte rohkem kui 1,8€ liitri kohta.

Loe täispikka lugu tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.