Uuring | Linnamaasturid paiskavad globaalselt õhku rohkem heitmeid kui paljud suurriigid

Ekspertide sõnul on hoogne linnamaasturihullus kasvatanud nõudlust kütuse järele ja süvendab üleilmset kliimakriisi, kirjutab Accelerista.com.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) värske uuringu järgi paiskasid kogu maailma linnamaasturid möödunud aastal õhku sama palju süsinikdioksiidi kui Ühendkuningriik ja Saksamaa kokku. Kui kogu maailma 330 miljonit parketimaasturit oleksid eraldi riik, siis miljardi tonni CO2 heitmetega oleksid nad riikide heitmeedetabelis kuuendal kohal.

SUV-d ehk maasturikujulised pereautod on raskemad, suuremad ja vähem voolujoonelised kui tavaautod ning tarbivad keskmiselt 20% rohkem kütust. Uuringu järgi on linnamaasturid süüdi kolmandikus 2022. aasta naftanõudluse kasvus.

Kumb oli enne – muna või kana?

Linnamaasturihullus on vaid hoogu kogunud ning kadumas ei ole nad kuskile – kui 2012. aastal olid 20% müüdud uutest sõiduautodest pargimaasturid, siis 2022. aastal lausa 46%. Loogiline, et tootjad teevad rohkem seda, mida ostetakse – kuid polegi selge, kas hulluse dikteerisid tarbijad või tootjad, kes muid mudeleid ajapikku valikust maha kriipsutama hakkasid.

Ja kuigi iga kuues eelmisel aastal müüdud linnamaastur oli elektriline, ei paista see vähemalt hetkel päästerõngana. IEA eksperdid võtsid olukorra kokku: „Raskemad elektrilised SUV-d vajavad suuremaid akupakke ja olukorras, kus neid on piisavalt, et koguheitmeid märgatavalt väheneda, kasvab surve akude toorme tarneahelatele ja nõudlus kriitiliste elementide järele, koormates keskkonda lihtsalt teises elutsükli faasis.“

Olukorrale ei aita kaasa autotootjate otsus tõmmata ridadest vähemaks väikseid ja kergeid, tagasihoidlikumaid sõiduautosid, kuna nende kasumimarginaalid on väiksemad kui suurematel ja kallimatel autodel. Kiibikriis ja tarneahelate raskused on seda otsust vaid võimendanud – kui platsil seisavad kiipide või muude komponentide ootel autod, mille kasumimarginaal on 5000 või 15 000 eurot, on tootja otsus selge.

Positiivne või negatiivne nõiaring? Tootjad valivad viimase… ja selles on süüdi tarbijate soovid

Suuremad, raskemad ja luksuslikumad autod löövad piltikult öeldes juba tootmise ajal planeedi ressurssi suurema augu, kuid see vaid kuhjub auto elutsükli jooksul – raskem auto „sööb“ rohkem kõike, mis kulub, ja on omanikele kallim pidada, eriti praeguste energiahindade juures.

Suurem ja luksuslikum auto toob kaasa negatiivse nõiaringi: klient soovib luksust ja ruumikust – mass kasvab, vaja läheb suuremat mootorit, suuremaid pidureid-rehve, komponendid tuleb suurema koormuse tõttu projekteerida vastupidavamad elik raskemad, mass kasvab, tagasi algusesse…

Kuid see nõiaring võib toimida ka vastupidi. Positiivset nõiaringi nimega massi vähendamine ja askeetlikumad autod rakendavad vähesed tootjad – sest selle ärimudeli toimimiseks on vaja korralikult mastaapi müüa.

Euroopa keskkonnagruppide esindajate sõnul ei tohi väikeautode klassi välja surra lasta, ja üks võimalik lahendus on suuremate ja raskemate autode maksustamine – lahendus, mis mõnes riigis juba toimib. Lisaks soovitatakse elektriautode ostutoetuseid andes eelistada ideaalis Euroopas toodetud, väiksemaid elektriautosid.

Kui parketimaasturihullus jätkub, oleme silmitsi sama olukorraga, mida Ühendkuningriigi rahvuslik auditiagentuur 2021. aastal tõdes – et uute linnamaasturite müük on täielikult nullinud heitmevõidu, mille tõi kasvav elektriautode müük…