Legionella pneumophila on niiskust armastav bakter, mis ei talu ei kõrgeid ega madalaid veetemperatuure. Legionella sai oma nime Ameerika legionääride järgi, just nende soliidses eas olevate inimeste kokkutulekul kirjeldati esmakordselt selle haigustekitaja poolt põhjustatud kopsupõletikku,“ kirjeldas Lutsar selle bakteri tausta.

Legionella'ga nakatumine toimub tema sõnul tavaliselt vee auru sisse hingamisel.

„Normaalse immuunsusega inimestele Legionella ohtlik pole. Küll aga põhjustab ta rasket kopsupõletikku langenud immuunsusega inimestel, sealhulgas eakatel,“ rõhutas professor.

Legionella võimaliku leviku eest hoiatas terviseamet Lutsari sõnul juba sügisel, kui energia kokkuhoiu eesmärgil plaaniti veevärgi temperatuuri langetada.

Terviseamet tuvastas sel nädalal Tartu V Spa veetorustikest võetud proovidest Legionella-bakteri, mille sisaldus ületas normpiire kohati ligi 100 korda. Tegemist ei olnud rutiinse kontrolliga, vaid terviseamet kontrollis erinevaid paiku, millega puutus kokku üks legionelloosi haigestunud eakas riskirühma patsient, kelle tervislik seisund on raske.

Möödunud aasta septembris teatas aga amet, et tema poole pöördub üha rohkem korteriühistuid, kes soovivad energiakulu kokkuhoiu nimel reguleerida soojavee temperatuuri ülemist piiri. Terviseamet pani aga toona südamele, et korteriühistud peaks kinni sätestatud piirmääradest, sest vastasel juhul võib veevarustussüsteemis hakata vohama Legionella-bakter.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul loob sooja vee temperatuuri reguleerimine trassis soodsad tingimused legionelloosi levikuks. Tegemist on ägeda kuluga bakteriaalse päritoluga nakkushaigusega, mis 5–15% juhul lõppeb surmaga. „Energia säästmine peab olema mõistlik. Pigem tasub lühendada duši all käimise aega kui muuta veetrassi temperatuuri, mis omakorda võib kaasa tuua bakteri säilimise ja paljunemise veevärgis,“ selgitas ta siis.