Laias laastus on meile seni õpetatud, et Maa siseehituses on neli kihti: maakoor, vahevöö ja välis- ning sisetuum.

Austraalia riikliku ülikooli maateaduste uurimiskooli seismoloogid Thanh-Son Phạm ja Hrvoje Tkalčić kirjutavad aga ajakirjas Nature, et sisetuum jaguneb omakorda kihtideks ja seega eksisteerib Maa siseehituse pildil ka viies kiht.

Nende sõnul on avastatud tuum umbes 650-kilomeetrise läbimõõduga tahke metallkuul.

Seismoloogide jaoks on parim aeg planeedi sisemuse uurimiseks maavärinad, mil analüüsitakse planeeti läbivaid seismilisi laineid. Aastakümneid on teadlased vaielnud selle üle, kas planeedi sisemises südamikus võib olla tahke pall, mis koosneb raua ja nikli sulamist. Austraalia teadlased väidavad nüüd, et nad toetavad seda ideed, olles selleks uurinud umbes 200 maavärina ajal Maa tuumast tagasi põrganud seismilisi laineid.

Uuringu tulemused on olulised, sest kui maa sisemises tuumas on tegelikult kaks kihti, viitab see sellele, et need tekkisid kahel erineval ajaperioodil Maa moodustumisel.

„See sisemine tuum on nagu Maa evolutsiooni ajakapsel – see on kivistunud salvestis, värav meie planeedi mineviku sündmustesse. Sündmusse, mis leidsid Maal aset sadu miljoneid ja isegi kuni miljardeid aastaid tagasi,“ ütles üks uurijatest Hrvoje Tkalčić.

Teadlased kasutasid seismoloogiaseadmetega salvestatud signaalide võimendamiseks uut tehnikat ja said seega näha mitmel korral Maa südamikust välja põrkavaid signaale. Nähes, kuidas neid laineid aeglustab või kiirendab materjal, millest nad läbi liikusid, saavad seismoloogid õppida tundma planeedi sisemuse eri osade materiaalseid omadusi.

„Leiud on põnevad, kuna need pakuvad uut viisi Maa sisemise tuuma ja selle keskseima piirkonna uurimiseks,“ ütles uurimisrühma teine liige Thanh-Son Phạm.

Üsna loogiliselt on järgneb nüüd teadlaste peas küsimus, kuidas sisetuuma kaks kihti tekkisid. Teadlased arvavad, et planeedi arengus võis toimuda suur sündmus, mis tekitas ka tuuma struktuuris suuri muutusi.