Uuring: Klooga järvest püütakse rohkem välja haugi kui ahvenat

Kalateadlaste tehtud väikejärvede uuring võttis sel korral luubi alla kaheksa Eesti veekogu, seal hulgas Lääne-Harju vallas asuva Klooga järve. Katsepüükide tulemusena selgub, et järve dominantliik on särg, samuti on see hea keskkond haugile, keda püütakse isegi rohkem välja kui ahvenat.

Klooga järve on juba eelmise sajandi keskel kirjeldatud kui särjejärve, kus aga elavad ka teised kalaliigid. Särje populatsioon oli katsepüükide alusel väga arvukas ja esindatud vähemalt viie tugeva põlvkonna isenditega. Särje arvukust peaks reguleerima lähiaastatel järves piisavalt arvukas haug, teatas Lääne-Harju vald.

Kalaliikidest on lisaks särjele Klooga järves esindatud ahven, koger, linask, haug, kiisk, hõbekoger ja luukarits.

Haugipopulatsioon on Klooga järves 2021. aasta katsepüükide alusel väga arvukas. Vaatamata madalaveelisusele sobib taimestikurikas järv haugile.

Ahvenapopulatsioon Klooga järves on praegusel ajal esindatud vähemalt seitsme põlvkonnaga. Võrrelduna varasema (2015.a.) kesksuvise seirepüügi saagiga oli 2021.a. saagis rohkem vanemaid isendeid, kellel pikkust üle 20 cm. Emaste ahvenate osakaal seirepüügis oli neli-viis korda suurem kui isaskalade oma.

Linaskikari Klooga järves on esindatud nii noorte kui suguküpsete isenditega.

Klooga järv on üsna madal veekogu, keskmiseks sügavuseks on mõõdetud 1,9 meetrit, suurimaks sügavuseks 3,6 meetrit. Jätkuvalt madal veeseis on Klooga järve kalastiku kõige suurem ohutegur, sest see võib karmimatel talvedel ummuksisse jäämise korral põhjustada kalade massihukku. Kalapüük järves ongi koondunud väikesele sügavamale veealale, sest seal on lootus saagile suurem.

2021.a. katsepüügid Klooga järvel toimusid 6.-7. septembril ja 30. oktoobrist 2. novembrini.

Klooga järvel püüavad harrastuspüüdjad nakkevõrkudega suvel ja sügisel. Kalastuskaartide püügitulemuste arvestus näitab, et hobikalamehed püüdsid 2021.a. viie kuuga Klooga järvest ligikaudu 220 kg kala, mis on 133 ha suuruse järve kohta hea tulemus. Kõige rohkem püütakse üllatuslikult kokre. Röövkaladest tabatakse haugi rohkem kui ahvenat. Järve arvukaimat kalaliiki – särge - püütakse vähe: järve kalastiku tasakaalustamiseks peaks särje väljapüük olema tunduvalt suurem.

Väikejärvede uuringu tellijaks on Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja läbiviijaks Eesti Maaülikooli teadlased. Uuringuga saab tutvuda SIIT

Kalastamiseks on vaja eelnevalt võtta harrastuspüügiluba. Tolle saab lihtsalt https://kalaluba.ee/ keskkonnast. Alla 16aastastele ja pensionäridele on õngitsemine tasuta, teistele maksab 24 tunni püügiõigus 1 euro.