CGI Eesti kosmosevaldkonna juht Martin Jüssi: alati on võimalik veel kaugemale ja kõrgemale jõuda

Ühena vähestest eestlastest Prantsusmaal asuva rahvusvahelise kosmoseülikooli ISU (International Space University) lõpetanud ja CGI Eesti haru kosmosevaldkonda juhtiva Martin Jüssi meeskond loob tarkvara, mida kasutatakse kosmosetööstuses. Laupäeval eetrisse jõudnud „Rakett69“ teadusvõistluse 3. episoodis noorte lahendusi hinnanud spetsialisti sõnul on kosmosevaldkond tõeliselt põnev ning pakub erinevaid võimalusi paljudele huvilistele.

Olete CGI Eesti kosmose ärisuuna juht. Millega te täpsemalt tegelete?

CGI on Kanadast alguse saanud ettevõtte, kus töötab praeguseks enam kui 90 000 inimest rohkem kui 40 riigis. Tegeleme tarkvara arendusteenuse pakkumisega ehk ehitame klientidele sellised süsteemid, mida neil vaja on. Eestis tegutseme alates 90ndate keskpaigast ning CGI Eesti fookuses on juba 12 aastat just kosmose valdkond.

Minu peamiseks ülesandeks on leida ühisosa CGI klientide ja meie kosmosealase võimekuse vahel, algatada ja otsida uusi projekte. Samal ajal on mul meeskonnas 26 inimest, kelle eest hoolitsen - et neil oleks kõik hästi, töö pakuks huvi ja nad saaksid end pidevalt arendada. Minu sooviks on ka see, et nad lisaks tehnilistele oskustele arendaksid oma kosmosevaldkonna teadmisi. Nii saame järjest keerulisemaid projekte ette võtta.

Meie peamiseks kliendiks on Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), mis on tohutult suur organisatsioon ja neil on pidevalt vaja arendada palju erinevat tarkvara. Samas on klientideks ka kodumaised PRIA ja Riigi Ilmateenistus, kes saavad oma töös ära kasutada satelliidipiltide võimekust.

Milline on Eesti roll suurte kosmoseriikide kõrval?

Eesti on väga tugev tarkvaraarenduses, sest meil on ülikoolides hea infotehnoloogia-alane haridus ning sellest tulenevalt väga võimekad spetsialistid. Suured kosmoseettevõtted vajavad tarkvara ja nad ei arenda seda alati ise. Eesti ettevõtetel on võimekus panustada IT-sse, aga samas ka nišitehnoloogiad (näiteks masinõppel põhinevad rakendused ja küberturbelahendused) on sellised, mida igal pool ei arendata, Eestis on need valdkonnad aga hästi arenenud.

Kosmos ei ole kättesaamatu valdkond, Eestil on võimalik sellesse panustada. Aga järelkasvu võiks rohkem olla, ettevõtetel tuleb noortele rohkem olemasolevaid võimalusi tutvustada.

Mida olulist on eestlaste poolt juba kosmosevaldkonnas tehtud ja mis on edaspidi võimalused ja plaanid?

Alustada tuleb sellest, et astronoom Ernst Öpik on andnud täiesti hindamatu panuse astronoomiavaldkonna arengusse, seega eestlaste panus algas juba kauges minevikus.

Kindlasti tuleb uhke olla ESTCube'i üle - meil on ikkagi oma esimene kosmosemissioon, mille käigus paljud tudengid ja juhendajad on saanud hindamatu kogemuse ning töötavad selles valdkonnas edukalt edasi.

CGI näitel – oleme eestlastest koosneva meeskonnana tõestanud ennast kosmosesüsteemide tarkvaraarendajana. Meil on ESA-ga tugev koostöö, mida tahetakse jätkata ja laiendada. See on kindlasti oluline saavutus.

Eesti tehnoloogiat tahetakse viia Kuu peale - see on järgmine suur unistus ja eesmärk, mille kallal ülikoolid töötavad. Tartu Ülikoolist välja kasvanud ettevõttes on välja arendatud kaamera, mida plaanitakse kasutada Kuu missioonil.

Mis on suurimad ja ägedaimad projektid, mis rahvusvaheliselt kosmosevaldkonnas aktuaalsed on?

Suurim väljakutse on võimekus odavalt ja efektiivselt kosmosesse pääseda ehk kosmosetranspordi süsteem. USA ettevõtte SpaceX panustab sellesse väga palju, nad on viimaste aastatega teinud kosmosesse pääsemise tohutult palju odavamaks ja võimalikumaks suurtele ettevõtetele, aga ka ülikoolidele, seega tasub nende tegevusel silma peal hoida.

On märkimisväärne, et raketisüsteeme arendab eraettevõte, kes teeb seda efektiivselt ja palju odavamalt kui kosmoseagentuurid. Oluline on just see, et need raketid on taaskasutatavad. SpaceX ja selle looja Elon Muski eesmärgiks on arendada tehnoloogiat järjest kaugemale lendamiseks. Praegu on Marss kõige kuumem ja kaugem eesmärk, aga et me üldse saaks unistada kunagi veelgi kaugematele planeetidele lendamisest, selleks on vaja raketitehnoloogiat järjest edasi arendada.

Kui vaadata edasi tulevikku, siis kui kaugele inimestel on üldse võimalik kosmoses jõuda? Ja kas see on mõistlik ja vajalik?

Inimene on alati olnud avastaja. Miks Kolumbus kunagi Ameerikasse jõudis? Ta tahtis ju ümber maailma sõita. See on ka põhjus, et miks inimesed on üldse hakanud kosmoselende tegema – meie uudishimu on nii tohutu, tahame teada, kuidas asjad kaugemal on.

Kui kaugele on üldse võimalik jõuda? Meil ei ole piire ees. Iseasi on see, et kas me jõuame sinna 10, 100 või 1000 aasta pärast. Minu meelest on oluline, et pidevalt tehnoloogiat arendatakse, nii saame samm-sammult edasi astuda.

Õppisite Tartu Ülikoolis geograafiat ning pälvisite seejärel Euroopa Kosmoseagentuuri 16 000 euro suuruse stipendiumi magistrantuuriõpinguteks rahvusvahelises kosmoseülikoolis ISU. Millal ja kuidas tekkis teie huvi kosmosevaldkonna vastu?

Geograafia ja kosmos on väga otseselt seotud. Satelliidipildid on väga oluline sisend geograafiliste kaartide koostamiseks.

Läksingi geograafiat õppima seetõttu, et mind huvitas kaardindus, eriti just digitaalsed kaardid. Teismelisena mängisin palju arvutimänge ja mind köitsid eelkõige need mängud, kus olid mingid kaardid. Veetsin palju aega neid ise koostades, näiteks sai seal mäestikke ja meresid kuhugi paigutada ning pärast ise enda loodud maailmas mängida. Kui sain teada, et ülikoolis õpetatakse geoinformaatikat, mille oluliseks osaks on digitaalsete kaartide koostamine, siis läksingi seda õppima.

Peale bakalaureuseõppe lõpetamist magistriõppes magistritöö teemat otsides puutusin kokku Kaupo Voormansikuga, kes tegeles oma uurimistöös kaugseire piltidelt erinevate objektide tuvastamisega. Tema soovitusel leidsin ka sobiva teema. Mind hakkas huvitama satelliidipiltide töötlemine ja see, kuidas neid siis ikkagi toodetakse ja mis need satelliidid täpsemalt on. Kaupo oli esimese eestlasena ISU-s õppinud ning küsis minult, kas ma ei tahaks samuti sinna õppima minna. Otsustasin kandideerida ja sain sisse. Sel hetkel tundus, et välismaal õppimine on haridusteel hästi loogiline samm.

Mida ISU-s täpsemalt õppisite?

ISU-s on ainult üks tasemeõppekava ja see on interdistsiplinaarne kosmoseõpe. See on segu tehnoloogiaharidusest ja MBA-st, kus õpetatakse astrofüüsikat, inseneeriat, geograafiat, satelliidipilte ja isegi geoloogiat, samas õpetatakse ka kosmoseõigust, rahvusvahelisi suhteid, üleüldiselt projekti- ja ärijuhtimist ning seda kõike kosmosevaldkonna kontekstis.

Tegemist on aastase intensiivse magistriõppe programmiga.

Kas teadsite juba õppima asudes, millega peale õpinguid tegeleda sooviksite?

Minnes ei olnud ma kindel, kuhu välja jõuan. Teadsin, et õpin seal väga palju uut ja seetõttu võtsin lähenemise, et omandan nii palju kui võimalik. Püüdsin paljud asjad endale selgeks teha ja siis otsustada, millega põhjalikumalt edasi tegelen.

Mingil hetkel kujunes arusaam, et tahan kindlasti Eestisse tagasi tulla ja siin kosmosevaldkonda panustada. Tundsin, et CGI on selleks suurepärane koht. Eesti oli just astumas Euroopa Kosmoseagentuuri liikmeks ja mõistsin, et see on hea võimalus midagi ära teha. Tulla oma värskete teadmistega koju ja püüda neid siin rakendada. Õpingute lõpuks oli mul selline suhtumine, et küll ma sinna välismaale tööle ka jõuan kunagi, kui tõesti vaja on. Seni ei ole vaja olnud.

Mis võimalused ja valikud on noortel, kes sooviksid oma tuleviku kosmosevaldkonnaga siduda?

Tegelikult on meil Tartu Ülikoolis ja TalTechis õppekavasid, mis võimaldavad kosmosevaldkonda tööle asuda. Mõlemas ülikoolis on kuupsatelliidi programmid, kuhu oodatakse insenere, aga neil on vaja ka inimesi, kellel on algatusvõime, projektijuhtimisoskused, turundusteadmised jne.

Heaks näiteks on organisatsioonipsühholoogia doktorant Andres Käosaar, kes uurib Floridas kosmosemissiooni keskkonnas inimeste psühholoogiat ehk nad tegelevad Marsi-missiooni simulatsioonidega. Kui panna hulk inimesi raketti ja viia nad teisele planeedile, siis kuidas nende omavahelised suhted toimivad?

Tegelikult saavad kosmosevaldkonnas huvi korral tööd insenerid, teadlased, psühholoogid, geograafid, geoloogid, juristid jne. Noortel on vaja teadmist, et see kõik on võimalik ja muidugi ka huvi valdkonna vastu. Lisaks on vaja tudengiorganisatsioone nagu näiteks Eesti Tudengisatelliidi Sihtasutus, mis kosmosehuvilisi tudengeid koondavad. Samuti on oluline, et ettevõtted räägiksid üliõpilastega ja kasvataksid teadlikkust erinevate võimaluste kohta.

Näiteks CGI Eesti võtab igal suvel praktikaprogrammi raames IT-tudengite hulgast tööle 10 praktikanti - 5 Tallinnas ja 5 Tartus. Anname neile tarkvaraarendusega seotud väljakutse, igal aastal on vähemalt ühes linnas olnud kosmose- või kaugseirevaldkonda kuuluvad ülesanded. See võimaldab tudengitel oma õpitud teadmisi praktikas rakendada, näha võimalusi ja selle valdkonnaga lähemalt tuttavaks saada. Ootame südikaid noori oma ridadesse ka selleks suveks.

Kas mäletate, milliseid teie enda lemmikuimad õppeained koolis olid?

Mul ei olnud lemmikainet, aga huvi pakkusid need ained, kus oli hea õpetaja. Ehk selline, kes suudab õpilastele asju selgitada nii, et õpilased nendest ka aru saavad. Ning kelle puhul on näha, et ta on ise entusiastlik ja kaasahaarav.

Kas oli ka mõni konkreetne õpetaja, kes teid positiivselt suunas ja inspireeris?

Mul olid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis väga head füüsikaõpetajad. Mart Reiniku Koolis oli selleks pedagoogiks Reemo Voltri. Füüsika ei olnud tol hetkel mu kõige tugevam õppeaine, aga tagantjärele mõistan, et õpetajad suutsid selle valdkonna vastu huvi tekitada.

Olid ka head bioloogiaõpetajad, kes väga asjatundlikult ja entusiastlikult oma ainet edastasid ja selgitasid, nii et see kaasa haaras ja huvi tekitas. Ka inglise keel meeldis mulle mingites klassides, sest õpetaja oli väga hea ja suutis tunnid huvitavaks teha. Seda on õpilastele väga vaja, sest neil ei teki motivatsioon iseenesest, seda tuleb tekitada.

Miks soovitaksite noortel kosmosevaldkonnas karjääri teha?

Sest see on uskumatult põnev valdkond, kus on hästi palju valikuid. Väga paljudel on võimalik panustada sõltumata taustast. Rahvusvaheliselt öeldakse igal pool, et kosmosevaldkond on seksikas. Ükskõik, mida sa teed, kui sellega seondub kosmos, siis see on huvitav, põnev ja igav ei hakka kunagi. Alati on võimalik veel kaugemale ja veel kõrgemale jõuda. Piire ette ei tule.

Loe lisainfot CGI suvepraktika kohta siit - https://www.cgi.com/ee/et/suvepraktika

Teadusvõistluse „Rakett69“ kosmoseteemaliste ülesannetega 3. episoodi saab järele vaadata Jupiteri portaalist - https://jupiter.err.ee/1608856184/rakett-69