Dodo polegi varsti enam „surnud nagu dodo“? Teadlased plaanivad ellu äratada ammu väljasurnud liike

Inglise keeles armastatakse öelda „surnud nagu dodo“ - väljend sai alguse 17. sajandil väljasurnud suurest lennuvõimetust Aafrika linnust. Kuid varsti võidakse sellele linnuliigile uus elu sisse puhuda.

Võimalik, et tulevikus näeb inimkond taas Maa peal kõndimas dodosid. Vähemalt on selline plaan geenitehnoloogiaga tegeleval ettevõttel Colossal Biosciences.

Dodo avastasid esmakordselt 1598. aastal Hollandi meresõitjad tol ajal asustamata Mauritiuse saarelt. Umbes sajand hiljem kuulutati see lennuvõimetu linnuliik väljasurnuks. Põhjuseid oli kaks: pikk põud ja küttimine. „Mauritiuse dodo on suurepärane näide liigist, mis suri välja, kuna meie, inimesed, muutsime nende loomulikus elupaigas nende ellujäämise võimatuks,“ ütles projekti juhtiv paleogeneetik Beth Shapiro väljaandele The New Atlas. „Olen pühendanud kogu oma karjääri iidse DNA uurimisele ja olles esimene, kes järjestas täielikult dodo genoomi, olen põnevil, et saan teha koostööd ettevõttega Colossal Biosciences ja Mauritiuse inimestega selleks, et dodod tagasi tuua,“ rääkis Shapiro.

Kes on veel järjekorras?

Väljakuulutatud nimekirjas on lisaks dodole kaks väljasurnud looma: pikakarvaline mammut ja Tasmaania tiiger. Viimast tuntakse ka kukkurhundina.

Mammuti meeskonda kuulub üle 40 teadlase ja kolm laborit. Nad on juba järjestanud Aafrika ja Aasia elevantide võrdlusgenoomid ja saanud mõlemalt pluripotentsed tüvirakud (iPS rakud). Samuti täpsustasid nad redigeeritavate geenide loendit ja töötasid välja meetodid, mis on võimelised neis geenides esile kutsuma rohkem kui 20 muutust.

Kukkurhundi meeskonna 30 teadlast on saanud dunnartilt, väljasurnud kukkurhundi lähimalt elusalt sugulaselt, pluripotentsed tüvirakud ja töötanud välja viisid tema varajaste rakuliinide redigeerimiseks. Kõige muljetavaldavam on see, et meeskond on välja töötanud kunstliku emaka prototüübi, mis on mõeldud kukkurloomade kandmiseks.