TEADUSARTIKKEL | Kuldar Taveter: juturobot ja emotsioonid

Ameerika arvutiteadlane Marvin Minsky (1927-2016) on öelnud järgmist: „Küsimus ei ole selles, kas intelligentsetel masinatel saab olla mingeid emotsioone vaid hoopis selles, kas masinad saavad olla intelligentsed ilma igasuguste emotsioonideta“.

Kas kunstmõistusel põhinev juturobot ChatGPTon võimeline ka inimese emotsioonidest aru saama? Tegin väikese katse, teatades ChatGPT-le „Ma olen kurb!“. Vastuseks sain 248-st sõnast koosneva triaadi selle kohta, mis on kurbus ja kuidas peaksin kasutama erinevaid meetodeid sellega toimetulekuks. Kokkuvõtlikult, ChatGPT vastas minu tõdemusele, et olen kurb, eelkõige intellektuaalselt.

Mida üldse tähendab „emotsioonidega masin?“ Üks teaduskirjandusest leitav seletus ütleb, et nn emotsionaalne kunstmõistus peab olema võimeline emotsioone ära tundma ja genereerima ning neid õppimisel ära kasutama. Emotsioonide äratundmine tähendab nende tuvastamist kõnest, kirjast, näoilmetest või kehaasenditest ja -liigutustest.

Emotsioone üritatakse tuvastada ka keha füsioloogiliste näitajate põhjal nagu näiteks südamelöökide sagedus, naha elektrijuhtivus ja aju elektriline aktiivsus. Emotsioone genereeritakse robotitele ja animatsioonidena teostatud avataridele näoilmete ning kehahoiakute ja liigutuste andmise kaudu ning kõne ja tekstide rikastamise abil emotsioone väljendavate sõnade- ja väljenditega. Emotsioone saab ära kasutada kinnitusega õppe juures kus õppija võib tehtud valiku kohta saada „emotsionaalse“ kinnituse, teenides näiteks lisa saadud punktidele.

Emotsioonide äratundmine, genereerimine ja ärakasutamine õppimisel põhinevad suurel määral ka selle aluseks olevale emotsioonide teooriale. Varasemate emotsiooniteooriate järgi väljendavad emotsioonid meie reaktsioone sündmustele ja olukordadele. Näiteks oleme rõõmsad armsamat nähes või tunneme hirmu pimedal tänaval kõndides või oleme üllatunud kingituse üle.

Põhiemotsioonide teooria kohaselt jaotuvad emotsioonid kindlatesse etteantud tüüpidesse, mis on sarnased ja võrreldavad üle erinevate kultuuride ja ühiskondade ja isegi erinevate bioloogiliste liikide vahel. Paul Ekmani kohaselt on põhiemotsioonide tüüpideks viha, vastikus, hirm, rõõm, kurbus ja üllatus, milledest igaühte iseloomustavad ka kindlad füüsilised tunnused nagu näiteks vastavad näoilmed.

Kognitiivse psühholoogia ja neuroteaduse uuemate saavutuste põhjal aga ei ole emotsioonid meie reaktsioonid maailmale vaid hoopis osa meie viisist maailma tajuda ja mõtestada.

Konstrueeritud emotsioonide teooria ühe looja Lisa Feldman-Barretti kohaselt luuakse emotsioonid ajus toetamaks meid meie eesmärkide saavutamisel sotsiaalsetes olukordades keha energeetilise tasakaalu muutmise teel, mida tajume näiteks punastamisena, värisemisena või elevusena. Näiteks loob aju õnnelikkuse emotsiooni vastavas sotsiaalses olukorras, milleks võib olla aja veetmine sõpradega, perega lõunasöögi nautimine või mingi ülesandega hakkamasaamine.

Konstrueeritud emotsioonide teooria kohaselt omandatakse emotsioonide kategooriad esmalt lapsepõlves, kui lapse vanemad seostavad erinevaid olukordi sõnadega „ilus“, „vastik“, „põnev“ jne. Niisugune emotsioonide loomisprotsess jätkub ka hilisemas elus aga nüüd tegeleb aju valdavalt varasemalt omandatud emotsioonide kategooriate kohandamisega sarnastele olukordadele. Aga ka täiskasvanueas tuleb ette olukordi, kus erinevas kultuurilises keskkonnas tuleb omandada hoopis erinevaid emotsioonide kategooriaid.

Näiteid ei pea kaugelt otsima. Saksa kultuuriruumis esineb näiteks emotsioon Glückschmerz, mida inimene tunneb siis kui kuuleb, et halvale inimesele on osaks saanud suur õnn. India kultuuriruumis aga tuntakse emotsiooni Lajja, mida inimene kogeb siis kui on teinud sotsiaalses olukorras vea, mille üle ta tunneb piinlikust aga mille ta lahendab mänguliselt, mis teeb talle ja teistele osalistele heameelt.

Võime väita, et konstrueeritud emotsioonide teooria on radikaalselt muutnud arusaamist sellest, mis on emotsioonid ning kuidas ja milleks neid luuakse. Selle teooria põhjal ei saa ei näoilmeid ega kehaasendeid või -liigutusi kasutada emotsioonide äratundmiseks või genereerimiseks, sest konstrueeritud emotsioonide teooria kohaselt sõltuvad ajus loodavad emotsioonid kultuurilisest ja sotsiaalsest kontekstist, milles on eelnevalt loodud vastavad emotsioonide kategooriad, mida aju nüüd antud olukorrale kohandab.

Samuti ei saa emotsioonide äratundmiseks kasutada muutusi keha füsioloogilistes näitajates nagu näiteks südamelöökide sagedus, naha elektrijuhtivus ja aju elektriline aktiivsus, sest nende näitajate sarnased väärtused vastavad väga erinevatele emotsioonidele.

Emotsioone ei saa üheselt ära tunda ka sõnade põhjal. Seetõttu peavad omavahel suhtlevad inimesed üksteise emotsioone vestluse käigus „ära arvama,“ sest emotsioonid on lapsepõlves või hilisema elu jooksul omandatud kategooriad, mida kõik indiviidid vastavalt oma elukogemusele erinevalt tõlgendavad. See tähendab, et aju püüab konstrueerida arusaama vestluspartneri tõenäolistest mõtetest ja kavatsustest, mis hõlmab ka emotsioone.

Just niimoodi paistis praegu meie kinodes jooksva filmi „Megan“ loojate järgi toimivat ka filmi keskmes olev inimesesarnane robot ehk humanoid. Emotsioonide tõlgendamisel on kesksel kohal emotsionaalsed sõnad ja väljendid, mis väljendavad näiteks soovi rohkem teada saada („Kas sa tunned ennast kurvana?“) või mingile järeldusele jõudmist vestluspartneri kohta („Ma olen nii rõõmus sinu üle!“). Just emotsionaalsete sõnade ja väljendite abil üritab vestluses osaleja ennustada ja täpsustada vestluspartneri emotsioone ning vastavalt kohandada oma emotsioone, mida tuntakse empaatiana.

Seejuures on huvitav, et kui emotsioonide ülesanne on reguleerida indiviidi keha energeetilist tasakaalu, siis empaatia puhul hakkab aju üha rohkem panustama vestluspartneri keha energeetilise tasakaalu reguleerimisele, mis on nii-öelda empaatia eest makstav hind.

Eelöeldu käib ka emotsionaalse juturoboti kohta (mida ChatGPT ei ole), mis püüab vastavate küsimuste ja fraasidega ennustada ja täpsustada kasutaja emotsioone. Üheks psühhoteraapia tehnikaks on peegeldamine, mis tähendab patsiendi teadlikku kuulamist terapeudi poolt, kus terapeut peegeldab patsiendile tagasi tema emotsioone, eesmärgiga luua empaatiline olukord. Arendasime oma uurimisrühmas esialgse prototüübi juturobotist EmReflect, mis terapeudi asemel peegeldab tagasi selle kasutaja emotsioone.

Vestlus juturobotiga EmReflect näeb välja nii, et juturobot näiteks küsib kasutaja käest, kuidas ta möödunud ööl magas ning kui inimene vastab, et kehvasti, siis juturobot vastab kasutajale mingi käibefraasiga nagu näiteks „Oi kui kahju!“ ja küsib uusi küsimusi, kohandades selleks juturoboti mällu salvestatud juturoboti ja kasutaja vahelise varasema sarnase olukorra esitust.

Seejuures kasutasime ära vastavates leksikonides toodud erinevate sõnade ja väljendite emotsionaalset tonaalsust esitavaid numbrilisi väärtusi, mis on üheks konstrueeritud emotsioonide teooria nurgakiviks. Varsti tuleb meie väikese katsetuse kohta välja ka teaduspublikatsioon.

Lõpetuseks sooviksin rõhutada, et (jutu)robotite puhul tuleb meil kõigepealt silmas pidada, et me ei saa rääkida (jutu)robotite mõtlemisest või emotsioonidest vaid ikka ainult simuleeritud mõtlemisest ja simuleeritud emotsioonidest, mis väljapoole näivad tõelistena. Seega on igal juhul tegemist iluga vaataja silmades!