Nendeks valdkondadeks on biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed.

„Laboratoorsed mõõtmised, testimine, simulatsioonid, väikeses mahus toomine, protsesside arendus tööstuslikule skaalale, tehnoloogiline nõustamine,“ loetles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan teenuseid, mida uus keskus ettevõtetele pakkuma hakkab.

Alustatakse järgemööda. Esialgu värvatakse Asi Metrosert juurde teine juhatuse liige, kelle ülesanne on rakendusuuringute valdkondade käivitamine. Töötajaid lisandub samm-sammult vastavalt vajadustele. Ehk esialgu on tegu mõnede inimeste palgakuludega, keda on vaja rakendusuuringute suundade käivitamiseks.

Esimestel aastatel rahastatakse keskust peamiselt riigieelarvest, juurde antavate vahendite suurust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis alles arutatakse. Edaspidi riigi toetus väheneb ning eesmärk on, et suurem osa vajalikust rahastusest tuleb keskuse enda tuludest.

ASi Metrosert tegevjuht Aigar Vaigu ütles, et rakendusuuringute keskuse tegevuste lisandumine Metroserdi portfelli on suurepärane täiendus juba olemasolevatele Metroserdi pakutavatele teenustele metroloogia ja sertifitseerimise valdkonnas.

„See võimaldab meil tulevikus pakkuda laiemat valikut teenused, mis aitavad kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelisele konkurentsivõimele,“ ütles ta ja märkis, et keskuse puhul on suurimaks väljakutseks leida kvalifitseeritud meeskond, kes oskab läbi viia ettevõtte vajadustest lähtuvaid uurimis-, testimis- ja arendustegevusi.

Eesti eesmärk on tõsta aastaks 2035 tööjõu tootlikkus 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. „Seniste tugitegevuste ja trendidega jõuame selleni heal juhul aastaks 2050,“ kurjustas minister Järvan.

Analoogseid keskuseid näeb tema sõnul pea igas arenenud riigis, näiteks VTT Soomes, Fraunhofer Saksamaal, GTS Taanis või ITRI Taiwanis.

Lisaks riiklikule toele on majandusmudel ehitatud üles selliselt, et uus keskus hakkab müüma oma teenuseid nii Eesti kui ka välismaa ettevõtetele ning osaletakse erinevates avaliku sektori ja Euroopa Liidu projektides.

Rakendusuuringute keskuse loomise ettevalmistamise käigus jälgiti, et see ei hakkaks dubleerima juba olemasolevaid teadusarenduse teenuseid ülikoolides või TA-ettevõtetes.