25.01.2023, 00:01

Gripiviirus on pärast vahelejäänud hooaegu kurjem kui varem

Gripp on teistest hingamisteede infektsioonidest palju ägedam, kestab kauem ja võib erinevalt nohust põhjustada ränki terviseprobleeme, näiteks kopsupõletikku.

FOTO: Anni Õnneleid | Delfi Meedia

Koroonaviirus ei tõrjunud grippi kõrvale, vastupidi, pärast kaht gripita aastat on see viirus ohtlikum kui varem.

Kaks koroonapandeemia aastat – 2020. ja 2021. aasta – panid teadlased üle maailma hämmastama, et gripiviirus on peaaegu kadunud. Näiteks 2020/2021. hooajal registreeriti Eestis kõigest mõni üksik laboratoorselt kinnitatud A- ja B-gripi juhtum. Esitati väga erinevaid versioone, sealhulgas seda, et gripp ei suuda koroonaviirusega konkureerida ja lahkus ajutiselt areenilt. Aga loomulikult ei uskunud keegi, et ta on lõplikult lahkunud.

2022. aastal oligi gripp maailmas tagasi. Eestis oli möödunud aastal grippi haigestumise tippaeg jaanuari kolmas ja neljas nädal ning veebruari esimene nädal, kui laboratoorselt sai kinnituse vastavalt 1328, 1450 ja 1051 A-tüüpi gripi juhtumit. Vahelejäänud gripihooaegade tõttu võis karjaimmuunsus gripiviiruse vastu vähenenud olla. See tähendab, et inimesed muutusid sellele vastuvõtlikumaks. Teadlased on gripi puhul märganud juba ammu seaduspära, et kui haigestumus jääb väikseks, siis järgmiseks hooajaks on karjaimmuunsus veelgi väiksem, tuues kaasa haigestumuse kasvu.

Kommenteeri Loe kommentaare (28)