Kuninganna Kleopatra on antiikmaailma üks kuulsamaid ajaloolisi isikuid. Tema ümber on endiselt palju vaidlusi. Küsimusi tekitab ka valitsejanna surm, kuna lõpuni ei ole selge, millesse ta suri. Mõned väidavad, et ta sooritas enesetapu, paludes tuua oma magamistuppa mürgimao, samas kui teised on veendunud, et Kleopatra mürgitas end oopiumi, surmaputke ja akoniidiga.
Ajaloolased on enam-vähem siiski konsensusel, et legendaarne kuninganna sooritas 30. aastal eKr Aleksandrias enesetapu. Sel hetkel oli ta 39-aastane. Enesetapu põhjuseks oli lüüasaamine Rooma valitsejalt Augustuselt. Julius Caesar oli lugenud Augustust oma võimujärglaseks, Kleopatra ning Marcus Antonius proovisid teda kukutada, kuid said lüüa. Peale Kleopatra surma sai Egiptusest Rooma riigi provints.
Antiikaja ajaloolaste Plutarchose, Strabonise ja Cassius Dio järgi suri Kleopatra kobrahammustuse tagajärjel. Plutarchose kirjutab, et keegi talupoeg aitas Kleopatrat: „Uksele ilmus korviga talupoeg. Valvurid küsisid, mis korvis on. Korvi avades ja lehti laiali lükates näitas ta anumat küpsete viigimarjadega. Sõduritele need meeldisid ja talupoeg pakkus naeratades neil marju proovida. Ta lubati sisse, ilma, et teda oleks milleski kahtlustatud. Selgus, aga et viigimarjade all oli madu. Kuninganna magamistuppa asetati korv puuviljadega, mida ta oli ise palunud, et siis madu teda ootamatul hetkel nõelaks.“
Teise versiooni järgi hoiti madu kinnises veeanumas ning Kleopatra pistis oma käe sinna sisse, et madu teda hammustaks.
On olemas versioon, et kuninganna surma põhjuseks ei olnud maomürk, vaid oopiumi, surmaputke ja akoniidi segu. Sellele järeldusele jõudsid saksa teadlased, kes analüüsisid maohammustuste tunnuseid, aga kaasaegsete kirjutisi. Saksa Trieri ülikooli professor Christoph Schaefer väidab, et see oli antiikajal levinud ning valutu enesetapuviis. Maomürgi kätte suremine oleks tema sõnul võtnud päevi, samas kui antiikne „mürgikokteil“ mõjus tundidega.
