Krista Fischer: kas perehüvitiste seadus võeti vastu ilma igasuguse andmeanalüüsita?

Kuna kolmandate laste sündimuse kasv on Eestis viimastel aastatel tõusnud ja vähenenud on just esimeste laste sündide arv, siis on perehüvitiste seaduse muudatused ilmselgelt vastu võetud ilma detailse andmeanalüüsita, leiab Tartu ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer.

Fischeri kommentaar on tingitud esmaspäeval avalikustatud 2022. aasta sündide arvust, mis on siinmail viimase 100 aasta madalaim, ning ta leiab, et selle valguses on täiesti mõistetav, et sündimuse kasvatamiseks otsitakse poliitilisi meetmeid.

„Loomulikult tuleb paljulapselisi peresid toetada, et neile lastele teistega võrdseid võimalusi anda. Sündimuse kasvatamiseks või languse peatamiseks on aga eelkõige vaja mõelda, mis motiveeriks noori peresid esimest ja teist last saama,“ tõdeb professor.

„Statistikaameti lehelt leiab andmed kuni 2021. aastani – kolmandate ja neljandate laste sündimus on viimase kümne aasta jooksul isegi pisut tõusnud, kuid langustrendis on just esimeste ja teiste laste sünnid. Eks loomulikult on siin vaja detailsemat analüüsi rahvastikuteadlaste poolt, aga mind paneb ikka imestama, et perehüvitiste seadus võeti vastu ilma igasuguse detailse andmeanalüüsita,“ on Fischer selgelt kriitiline.

„Isegi neidsamu kõigile lihtsalt leitavaid andmeid ei vaadatud!“ tõdes ta oma ühismeediakommentaaris ja tõi välja sellise graafiku:

Poliitik Jürgen Ligi leidis neid näitajaid kommenteerides, et esmalt on praegu sünnitusikka jõudnud üheksakümnendate väike põlvkond, ning teiseks: kolmandaid-neljandaid on veel tulnud, sest nende sünnitajad on pisut vanemad.

1. veebruarist kehtima hakkav seadusemuudatus muudab perehüvitiste süsteemi ning eelistab paljulapselisi peresid võrreldes nendega, kel on üks või kaks last. Esimese ja teise lapse toetus tõuseb 80 euroni kuus, kuid lasterikka pere toetus kasvab kolme kuni kuue lapse puhul 650 euroni ning seitsme ja enama lapse puhul 850 euroni kuus.