„Rakett69“ teadustoimetus: saade näitab, et teadus ei ole keeruline

Teadusvõistlus „Rakett69“ on juba enam kui kümme aastat nutikate osalejate ja kaasahaaravate ülesannetega teadushuvilisi vaatajaid telekate ette naelutanud. Kuidas need peadmurdvad ülesanded aga sünnivad? Saate teadustoimetuses tegutsevad noored, kellest enamus ka ise võistluses kunagi osalenud: Raid Vellerind, Riin Teugijas, Karoliine Kurvits ja Gregor Randla ehk tiim KVARK.

Kas mäletate oma esimest kokkupuudet „Rakett69“ saatega?

Riin: Mina sain kunagi saatest teada oma füüsikaõpetaja Andres Juure kaudu, kes teatas, et nad hakkavad sellist ägedat saadet tegema. Muidugi hakkasin seda esimesest episoodist alates järjepidevalt vaatama. Mõtlesin juba toona, et vot see on see asi, mida ma teha tahaksin - mitte osaleda, aga sellist saadet toota ja loomisprotsessis osaleda. Öeldakse, et ole oma soovidega ettevaatlik, sest 9. hooajast alates olengi saatemeeskonnas.

Karoliine: Ma sain saatest teada siis, kui mu kursaõde läks saatesse, jõudis seal teadusteatri vooru ja kutsus mind seda vaatama.

Raid: Olen saadet vaadanud 1. hooajast peale, käisin siis 7. või 8. klassis. Tundus äge ja veidi hirmus ka, aga see vaade on aastatega muutunud.

Gregor: Mina teadsin „Rakett69“ saatest juba väikesest saadik, vaatasin seda ilmselt juba 3. hooajast peale. Teadsin varakult, et tahan sinna kindlasti osalema minna ja mõtlesin isegi, et mis katset ma silma paistmiseks teeksin - kuna 4. hooajani pidi tegema saatesse pääsemiseks tegema kohtunikele katse. 5. hooajal läksingi esimest korda katsetama, aga siis tuli juba teaduslabürint läbi joosta - saatesse tookord ei pääsenud. Aga 6. hooajal läksin uuesti ja pääsesin saatesse.

Kuidas teised saatesse osalema sattusid ja mis sellest kogemusest enim meelde jäi?

Gregor: Minule väga meeldis kogu saate formaat, ülesanded olid väga lahedad. Enim jäi meelde see, kuidas mind esimest korda duelli hääletati (seda tegid siis kohtunikud) - ma ei olnud tookord üldse nõus kohtunike väitega, miks mind sinna saadeti.

Raid: Oli üleskutse, et tulge saatesse, ning ma läksingi. Saatesse pääsemiseks tuli teha katse, mina võtsin korvpalli kaasa ja lihtsalt rääkisin sellest. See on ka üks tähtsamaid teadmisi, mida olen elus õppinud - vahet pole, kas see on teadusteater, lõputöö kaitsekõne või suvalise inimesega vestlemine - loeb see, mida ja kuidas sa räägid ning kõiksugu illustratsioonid seal kõrval on abivahendid. Võtsin katsetele klassivenna samuti kaasa, kuna ma ei julgenud üksi minna, kuid tema kahjuks saatesse ei pääsenud.

Karoliine: Sattusin saatesse nii, et minust aasta vanem tudeng Mats ütles: „Sina võiksid minna saatesse, sa oled just selline noor teadustalent, keda Eesti vajab!“. Tundsin end muidugi meelitatuna ja läksingi osalema. Ma ei olnud varem ühtegi episoodi näinud, kuigi ilmselt oleks võinud mõnda eelnevalt vaadata.

Enim jäi saatest meelde see, et ma olin selleks ajaks õppinud ülikoolis pool aastat elektrit ja magnetismi ning saatest kukkusin välja magnetite ülesandega...

Kuidas sattusite „Rakett69“ teadustoimetuse tiimi saatele ülesandeid looma?

Riin: Arnold Rein Tatunts kutsus mind KVARKi projektijuhiks ja kõikide erinevate projektide hulgas oli ka „Rakett69“ saade.

Gregor: Mind kutsus tuttav, kuna Kvarki tiimi oli meistrit juurde vaja ning olin sarnase tööga varem tegelenud. Tundsin huvi ning läksingi intervjuule, muude projektide kõrval hakkasin ka „Rakett69“ ülesannetega tegelema.

Karoliine: Peale „Rakett69“ saates osalemist tuli Aigar Vaigu minu juurde ning kutsus mind saate teadustoimetuse tiimi meeskonda juhtima.

Raid: Olin varem sõpradega teadusteatrit teinud, kooli kõrvalt olin veidi aidanud ka saatele ülesandeid luua. Siis kutsuti aga saatesse teadustoimetajaks.

Kuidas näeb välja saate uue hooaja ettevalmistus - kuidas ülesanded sünnivad?

Riin: Hästi lihtsalt - teadustoimetuse meeskond ja eelkõige teadustoimetaja käivad maailmas lahtiste silmadega ringi ja ammutavad ideid elust enesest. Sel aastal oleme teinud rohkem koostööd ka erinevate ettevõtetega ja nendega koos ägedaid ülesandeid välja mõelnud. Ideedest teeb teadustoimejata koostöös produktsiooniga lõplikud ülesanded ja siis ehitab KVARKi tiim need valmis.

Ajalises raamis on see selline pooleaastane protsess, mis algab ülesannete mõtlemisest ja lõppeb finaali salvestamisega.

Raid: Nende väikeste kätega (näitab enda käsi- toim). Ega siin suurt kunsti ei ole - tuleb välja mõelda ja siis valmis teha.

Millised senistest ülesannetest on enim meelde jäänud ja miks?

Karoliine: Mulle on enim meeldinud need ülesanded, mis sisaldavad endas optikat - näiteks optikakast.

Riin: Minule on meelde jäänud Soma kuup, mida 11. hooajal tegime. Selle ettevalmistus võttis mitu nädalat aega ning nõudis tohutult palju värvimist ja teipimist, et see telesaate jaoks ilusaks teha. Alguses arvasime, et mis see ära ei ole, lihtsalt papist kuubik. Aga lõpuks oli papist kuubik steroididel - isegi selle katki tegemine võttis pärast kaua aega. Ja tegelikult oli seda ise ka vahva lahendada.

Raid: Minule meeldivad matemaatiliselt ilusad ja puhtad ülesanded. Näiteks 10. hooaja telliskivi-duell, kus tuli määrata klotside koondkujundi ümbermõõt.

Gregor: Eelkõige insener-tehnilised ja ehitamise ülesanded, näiteks üle-eelmise aasta korvpalli katapult oli lahe, enda hooajast jäi meelde veekell.

Kas vahel juhtub ka nii, et algsest ideest kujuneb välja hoopis midagi muud?

Kõik koos: Peaaegu alati.

Kui palju tuleb ülesandeid luues mõelda sellele, et need ka telesaates toimiksid?

Riin: See on peamine asi, millele mõelda tuleb.

Raid: Jah, kogu aeg. See on kõige suurem filter, mis enamiku ülesannetest maha tõmbab.

Kas te ise oskaksite kõiki enda loodud ülesandeid lahendada (teadmata seda infot, mida te neid luues teate)?

Gregor: Me katsetame neid ju ka jooksvalt, sealt on näha, et kõiki kindlasti ei oskaks.

Raid: Jah. Kui väiksena telekast vaatasin ja ka ise saates osalesin, siis ei tundnud päris nii. Aga mida aeg edasi, seda rohkem on see maailmavaade muutunud. See on palju seotud hirmu kadumise ja julgusega peale hakata ning teha. Paljud probleemid on sellised, millele saab loogiliselt ühte moodi läheneda ja vastavalt lahendada. Meie ülesannete jaoks on tegelikult vaja põhikooli teadmisi ning kõrgelt arenenud loogilist mõtlemist.

Riin: Kõiki kindlasti mitte, aga päris pajusid lahendame katsetamise perioodis ka omakeskis läbi.

Kas mõni hullumeelne idee on ka teostamata jäänud ja miks?

Riin: Kindlasti, peamiselt seetõttu, et projektijuht (ehk mina) tõmbab pidurit :D

Peamised põhjused on tegelikult ajaline faktor, eelarve, ohutus, saate formaadi piirangud jmt. Aga see ei tähenda, et need ideed kusagil mujal teostamata jääks. Ja vahel me teeme neid saates ka, aga väiksemal skaalal.

Raid: Neid on palju. Me tahaks teha asju suurelt, aga alati pole see võimalik.

Gregor: Iga teine Raidi mõeldud ülesanne on selline.

Kui vaatate viimaste hooaegade osalejaid, siis millest õpilastel enim puudu jääb - kas teoreetilistest teadmistest või just teooria praktikasse viimisest?

Gregor: Minu arvates on käelisi oskusi vähemaks jäänud, aga samas me ka alahindame neid natuke - osalejad on tegelikult väga tublid. Vahel tuleb siiski asju ka lihtsamaks teha, kuna käelised oskused ei ole enam nii tasemel.

Karoliine: Osalejatel jääb aegajalt puudu keskendumisvõimest - neil on tihti teoreetilised teadmised olemas ning ka käeline osa, kuid hästi kiiresti antakse alla. Valmisolek pühenduda ei ole just liiga kõrge.

Raid: Me teeme saadet, kus me näitame, et noored on targad ja osavad, miks neil peaks midagi puudu olema? Osadel inimestel jääb päris kindlasti puudu teadmistest. Aga nemad paraku liiga kaugele ei jõua. Need, kes jõuavad, need on väga targad ja osavad.

Kui peaks midagi konkreetset välja tooma, siis ma arvan, et see on usk sellesse, mida enda kätega on võimalik korda saata. Ja kui seda usku ei ole, siis ei saa tekkida ka neid oskuseid.

Enesekindlus. Seda on vahel isegi liiga palju. Enesekindlus peab täiendama oskusi ja teadmisi. Fake it till you make it on küll tore väljend, aga selle järgi elamiseks on ikkagi teatavat teadmiste baasi vaja. Kui sa lähed kontrolltööd tegema ja ei saa esimese ülesande sõnadest aru, siis on raske elus läbi lüüa. Kui sa saad sõnadest aru ja oskad loogiliselt mõelda, siis enesekindalt end väljendades võib liigutada mägesid. Tasakaalu on vaja.

Viimase asjana toon välja süsteemse lähenemise - seda ei ole kunagi piisavalt. Mul endal ka ei olnud.

Riin: Saate osalejate põhjal on seda keeruline öelda, sest nad on mõlemal alal tublid. Aga kui vaadata ajas, siis järjest vähemaks jääb seda teooria praktikasse viimise oskust.

Miks teie arvates „Rakett69“ saade oluline on?

Gregor: See on noortele siht, mille poole püüelda. Saade näitab ka seda, et teadus ei ole raske - kõik ülesanded on mõistetavad ja täitsa tehtavad.

Karoliine: „Rakett69“ toob teaduse ja targad asjad võistlusena ekraanile, see annab suurema kõlapinna sellele teemale.

Raid: Eestis ei ole teist sellist tõsielusaadet, kus päriselt inimesed tulevad ja teevad asju ning kus oleks sellisel tasemel sisu. See on üsna ainulaadne.

Millised õppeained teil endal kooliajal lemmikud olid?

Riin: Peamiselt humanitaarained - eriti kirjandus ja inglise keel. Aga ka matemaatika.

Karoliine: Matemaatika ja füüsika.

Gregor: Reaalteadused.

Raid: Matemaatika, füüsika, tööõpetus ja kehaline kasvatus.

Milline õpetaja teid koolis enim mõjutas? Milline on üldse hea õpetaja?

Karoliine: Mu põhikooli esimene füüsika- ja matemaatikaõpetaja: isiksuselt suur naisterahvas, kes oli minu jaoks tol hetkel kõige olulisem õpetaja. Ta mõistis mind ja õpetas just nii, nagu mul sel hetkel vaja oli.

Riin: Need paar õpetajat, kes üritasid õpikutes ja ainekavas öeldut selgitada läbi selle, kuidas need teadmised meid maailmas aitavad ja kuidas seda ära kasutada. Mõnede õpetajatega sai pidada ka erinevaid huvitavaid vestluseid, mis tihti tunni teemaga ei haakunud, aga neil oli selline „lolle küsimusi ei ole“ mentaliteet. Ja need vestlused on tihti rohkem õpetanud kui mõni õpik.

Gregor: Mind mõjutasid enim need õpetajad, kes mõistsid mu olemust. Tahtsin kooliajal tegeleda miljoni erineva asjaga ning nad olid selles osas vastutulelikud.

Raid: Füüsikaõpetaja, emakeeleõpetaja, matemaatikaõpetaja. Hea õpetaja on see, keda sa tahad kuulata, kellelt sa tahad teadmisi ammutada. Kuidas olla selline inimene? See on õpitav - tuleb lugeda ja praktiseerida.

Mis saadet ootate algaval hooajal enim?

Riin: Ma ootan kõiki saateid, sest salvestuse päevadel ma enamasti ei näe, kuidas võistlejad ülesandeid lahendavad ja kes välja kukub - pean hoopis tagaruumis järgmiste ülesannete ettevalmistusega tegelema. Nii et ma vaatan kõiki saateid nagu esimest korda.

Karoliine: Ootan tervisesaadet, kuna panustasin sinna palju.

Gregor: Ootan elektrisaadet, kuna seal on tore visuaalne esimene ülesanne. Seal on 300 meetrit juhet üle stuudio laiali veetud.

Raid: Avasaate ülesanded on väga head, siis järgmises kolmes saates on igas ühes üks eriti vahva ülesanne, siis järgmises on kaks ägedat ülesannet, siis tuleb üldse sellist sorti saade ja ülesanded, mida me pole kunagi niimoodi stuudios teinud ja siis on veel üks täiesti teist tüüpi saade kui eelmised. Siis tuleb teadusteater, mis on alati tore. Sellele järgneb saade, mida me oleme kõige pikemalt salvestanud sellel hooajal ja ka ülesanded lähevad võib-olla stuudiopiiridest pisut välja, siis on meil alles jäänud käputäis võistlejaid, kes igaüks enda eest väljas on ja individuaalselt end teistest ette tahavad rebida ja siis kohe kohe ongi finaal, mis on hooaja üks magusamad osasid... Tundub, et ei saagi ühtegi osa vahele jätta.

Teadusvõistlus „Rakett69“ 13. hooaeg alustab Eesti Televisioonis juba sel laupäeval, 21. jaanuaril kell 19.30.