Lisaks on õppejõule südameasjaks kujunenud ühistegevus, mille kohta on ta korraldanud seminare ja kursusi ning kirjutanud mitmeid õppevahendeid ja teadusartikleid. Uuemal ajal on Värniku teemaks maamajanduse konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, samuti biomajandus, biomajanduse väärtusahelad ning ringbiomajandus.

„Õpetan ülikoolis magistrante, aga olen seotud ka väga mitme projektiga. Näiteks on maaülikoolil käsil ühine ettevõtmine Kreeka, Prantsusmaa ja Rumeenia partneritega. Otsime parimaid võimalusi ühistegevuste arendamiseks Rumeenias. Ühistegevus ja selle arendamine Eestis on teine suurem uurimissuund ja kutsumus, mida olen vedanud aastast 2016. Ringbiomajanduse osas uurime näiteks praegu Kagu-Eestis, kui palju oleks võimalik põllumajandussaaduste biojäätmeid ja kõrvalsaadusi (vedelsõnnik jms) kasutada ning mis tingimustel, et sellest biometaani toota ja seega piirkond energiasõltumatuks muuta,“ selgitab Värnik. „Lisaks uurisime ka teisi põllumajandussektori biojäätmete väärindamise võimalusi piirkonnas ja koostöömudeleid.“

Sellest, kuidas on õpetamine ja õpilased aegade jooksul muutunud või miks on ühistuline tegevus põllumajanduses kindlasti konkurentsieelis, kuula pikemalt juba saatest. Saadet juhtis ajakirjanik Martin Hanson.

Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli juht, professor Rando Värnik.

Jaga
Kommentaarid