ÜRO keskkonnakaitseprogramm (UNEP) avaldas uue raporti Maa osoonikihi – õhukese gaasikihi, mis kaitseb meie planeeti ultraviolettkiirguse päikesekiirguse eest, seisundi kohta. „Praeguse poliitika järgimisel taastub osoonikiht 1980. aasta tasemel (enne osooniaugu tekkimist) umbes 2066. aastaks Antarktika kohal, 2045. aastaks Arktika kohal ja 2040. aastaks mujal maailmas,“ seisab raportis.
ÜRO eksperdid märgivad, et osoonikihi taastamine võib globaalse kliimamuutuse mõju leevendada. Kuigi osoonikihi kahanemine ei ole soojenemisel määrav tegur, eraldub sageli koos kasvuhoonegaasidega freoone, mis hävitab osoonikihti.
See tähendab, et jõupingutused freoongaaside ja muude kahjulike kemikaalide heitkoguste vähendamiseks on globaalse soojenemise mõjust vähem märgatavad. ÜRO arvutuste kohaselt on sajandi keskpaigaks praeguse dünaamika juures Maa keskmine õhutemperatuur kraadi võrra madalam, kui see võiks olla siis, kui poleks olnud kokkulepet nende heidete vähendamiseks.
Osoonikiht hakkas hõrenema 1970. aastatel ja 1985. aastal leidsid teadlased selles suure augu. Vaid kaks aastat hiljem kirjutati alla Montreali protokollile – 46 riiki lubasid vähendada osoonikihile kahjulike kemikaalide heitkoguseid.
Hiljem sai sellest lepingust esimene ajaloos, mille kõik ÜRO liikmed ratifitseerisid. Täna ei kasutata enam 99% osoonikihti kahjustavatest ainetest.
Antarktika kohal ahenema hakanud osooniauk laienes kuni 2000. aastani.
Oluline on mõista, et sel juhul pole edusammud pöördumatud. Kui kahjulikke kemikaale uuesti kasutada, hakkavad osoonikihis olevad augud uuesti kasvama. Samuti on kliimaalgatusi, mis võivad viia nende laienemiseni. Üks neist on vääveldioksiidi pihustamine atmosfääri ülakihtidesse. Selle algatuse autorite sõnul võib see globaalse soojenemise tagasi pöörata, kuna tihedad osakesed lihtsalt blokeerivad päikesekiired. Teised aga usuvad, et projekt võib viia osooniaukude suurenemiseni.
