Rein Ruutsoo: kas Putin võttis Vene rahva pantvangi või käis see ikkagi vastupidi?

Venelaste teadvus on impeeriumi-mentaliteedist läbi imbunud ja isegi kui Ukraina avantüür läbi saab, tajub enamik venelastest Venemaad russofoobide vandenõu ohvrina, kirjutab ajaloolane Rein Ruutsoo.

Etnilised kogukonnad, nagu Benedict Anderson on tõdenud, toimivad „kujuteldavate kogukondadena“. Rahvaste „saatus“ omakorda kujuneb riikluste identiteetide vastikkuses toimes. Rahvaste „hingelu“ ja mentaliteeti toidab vastus küsimusele, „kes me oleme?“, „millisena“ oma tulevikku kujutleme?“ jne.

Täna küsime, - kuidas sai juhtuda, et maailm seisab Ukrainas silmitsi mongoli-tatari põletatud maa või natside Vernichtungskrieg-i mõõtu genotsiidiga ja Venemaa avalikkust iseloomustab „kõrvulukustav vaikus“. Saladus peitub mentaliteedis - sõnavarades, milles teistest kõneldakse, kuivõrd neid samavääriliseks peetakse jne. Impeeriumi „peremeesrahvaste“ ideoloogias on normaalne, et võimueliit sisendab naabreid maha suruda või koguni hävitada lubavat suhtumist (hohollid, tšuhhontsõ jne). Endastmõistetavaks peetakse, et „pärismaalased“ oskavad vallutajate keelt, annekteeritud avaliku ruumi koloniseeritakse vallutajate ülemvõimu märgiliste tähistustega (tankimonumentide, Lomonossovi, Moskva jt nimeliste tänavatega nagu Tallinnas). Ja kõike seda sunnitakse alandlikult omaks võtma kui „rahvaste sõprust“, ja peetakse „loomulikuks õiguseks“, millest ei kavatseta taganeda kohati tänaseni.