Uut tüüpi granaadiheitja võib tulistada kolme tüüpi soomust läbistavaid granaate, kolme tüüpi mitmeotstarbelist laskemoona hoonete ja transpordivahendite hävitamiseks ja elavjõu neutraliseerimiseks, kahte tüüpi laskemoona vaenlase jalaväe vastu võitlemiseks, samuti suitsu- ja valgustusgranaate.
Carl-Gustav granaadiheitja kuulub jalaväejao relvastusse, et tagada üksuste soomustehnikavastane võimekus. Relva kasutatakse ka jao tuletoetusvahendina, mõjutades nii efektiivselt ka maismaal liikuvat vastast.
Uus relv on eelkäijatest kergem ja lühem ning on seetõttu täpsem ja kiiremini kasutatav. Seni kasutusel olnud M2 mudelite puhul ulatus mass 14,2 kilogrammini, uued relvad on poole kergemad ja 13 sentimeetrit lühemad.
„Uued relvad on üksustes kasutusel ja üleminek uuele relvastusele on olnud kiire, sest M4 käsitsemine on sarnane eelnevalt kasutuses olnud mudeliga. Sõdurid on endisest kompaktsema ning parema granaadiheitjaga rahul,“ lisas kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.
„Need relvad tõstavad hüppeliselt lähimaa tankitõrje võimekust ja asendavad juba kasutusel olevaid Carl-Gustavi vanemaid relvamudeleid M2,“ märkis RKIKi relvastuse kategooriajuht Ramil Lipp.
Kaitseinvesteeringute keskus sõlmis 2019. aasta juunis koostöölepingu kaitsevarustuse ameti ja Saabiga ning möödunud aastal kaasas Eesti hankesse ka Läti partnerid uute granaadiheitjate Carl-Gustavi M4 ja selle laskemoona hankimiseks.
Möödunud aastal soetati neid granaadiheitjaid 300, sel aastal veel 400.
Carl-Gustavi granaadiheitjaid kasutavad mitmed NATO liikmed, sealhulgas Ameerika Ühendriigid. Eesti kuulub 13 riigi hulka, kes on tellinud Carl-Gustavi viimase versioon.
