USA New Englandi ülikooli uurimisrühm avastas, et inimese aju ei vanane – uuringu tulemused avaldati ajakirjas Nature Ecology & Evolution. Teadlaste sõnul on selline omadus kõigist primaatidest ainult inimestel ja juba välja surnud neandertallastel.
Kõigi imetajate aju koosneb neljast sagarast, millest igaüks täidab oma funktsioone. Töörühm keskendus oma töös uurimisele, kas ajusagarad arenesid eraldi või koos. Eelkõige soovisid nad teada, kuidas inimese aju antud osad erinevad teiste primaatide ajudest.
Sellele küsimusele vastamiseks uurisid teadlased, kuidas erinevad ajusagarad on aja jooksul liikide lõikes muutunud – analüüs hõlmas elusate ja fossiilsete primaatide ajumudeleid. Nad analüüsisid ka aju muutusi, kui loom kasvab oma elutsükli erinevatel etappidel.
Tulemused näitasid, et inimestel ja neandertallastel on teiste primaatidega võrreldes eriti kõrge ajuintegratsiooni tase, eriti parietaal- ja otsmikusagara vahel. „Kasvuaegsete kujumuutuste uurimine on näidanud, et inimahvidel, näiteks šimpansitel, on ajusagarate vaheline integratsioon võrreldav inimese omaga kuni noorukiea saamiseni. Sel hetkel peatub integratsioon inimahvides, kuid inimestel jätkub veel ka täiskasvanueas,“ märkisid teadlased.
Teadlaste sõnul on meie aju erinevate osade evolutsioon tihedamalt integreeritud ning erinevalt teistest elavatest primaatidest jätkub see protsess kogu täiskasvanuea vältel. See on muuhulgas põhjuseks miks inimesed oma lähematest sugulastest intellektuaalses mõttes arenenumad on, mitte aju suurus.
