INTERVJUU | Sõjaekspert: kui Kreml Ukrainas molli saab, võib ta revanši otsida Balti riikidest

„Venemaa on veel 2023. aastal tugev ja ohtlik,“ hoiatab Ukraina polkovnik Serhi Grabski intervjuus Fortele.

2022. aasta teises pooles saabus Ukraina sõjas uus pöördepunkt. Venemaa viis läbi mobilisatsiooni „esimese laine“ ja likvideeris osaliselt terava elavjõupuuduse, mis oli sügisel Vene relvajõudude arvukate rindel lüüasaamiste üheks peamiseks põhjuseks. Nüüd võib Vene armeel tekkida puudus teisest ressursist – suurtükiväe laskemoonast. Selles osas pole olukord parem aga ka Ukrainal. Seda nappust on raske korvata, sest Kiievit abistav lääs on samuti oma reserve ammendamas. Selle taustal leiab praegu aset Soledari ja Bahmuti lähedal pikale veninud suurtükilahing, mis neelab halastamatult napi ressursi jäänuseid. Nüüd on selge, et tõeline „kurnamissõda“ läheb lahti just 2023. aastal. Selle sõjaetapi tulemus sõltub peamiselt sellest, kumb pool kohaneb paremini süveneva laskemoona „näljaga“.

Grabski räägib, et praegu on ukrainlaste jaoks kõige ohtlikum olukord kujunemas Luhanski oblastis, samas on sõjaliselt ja poliitiliselt esmatähtis ära võtta nn Hersoni kolmnurk ja jätta Krimm maismaaühenduseta. Forte palus Ukraina polkovnikul läbi mängida erinevad stsenaariumid.