Ford Mustang Mach-E-st oleme ka varem kirjutanud, Indrek Jakobsoni loost leiab muuhulgas väga pragmaatilise hinnangu, tehnilised andmed ja hinnakirja. Kuid kuidas on lood veel ühe üliolulise argumendiga – emotsioon võrreldes eelneva Mustangiga?

Mäletan oma üllatust, kui nägin esimest korda poelettidel taimseid vorste. Mulle tundus, et see oli ülim silmakirjalikkus anda taimsele tootele nimi, mis viitab lihatoodetele, ja müüa seda inimestele, kes ühel või teisel põhjusel on keeldunud loomsete saaduste tarbimisest. Aja jooksul on see muutunud ja nüüd ei müüda kaerapiima, vaid meil on „kaerajoogid“. Ja õigustatult – nimi on väga oluline, sest see peegeldab toote olemust.

Kui uus elektriline Mustang välja tuli, ei osanud ma ette kujutada, et Ford tõesti oma kuulsaimat kaubamärki nii halvasti kohtleb ja neljaukselise elektrilise pereauto legendaarse poniauto järgi nimetab. Pildi vaatamine ja sellega sõitmine on muidugi kaks erinevat asja, seega ootasin väga meie kohtumist sooviga teada saada, kui palju Mustangist uude elektriautosse alles jäänud on.

Selle võrdlemiseks võtsin teise Mustangi, mida fännid võivad samuti nimetada „võltsiks“ – see on uusima põlvkonna kere, sõltumatu tagavedrustuse (lõpuks – läks kõigest kuus põlvkonda!), automaatkasti ja 2,3-liitrise 4-silindrilise mootoriga, mis pakub umbes 300 hobust. Kui Ford selle mootori legendaarsesse kupeesse pani, olid paljud hämmingus – seal peaks olema vähemalt V6, kui mitte V8! Võib-olla aitab selline „valede“ Mustangite võrdlemine leida „õige“.

Ford Mustang ja Mach-E

Esimene asi, millele elektrilise Mustangi istudes tähelepanu pöörata, on istmesse maandumine nagu tavalises autos. Sisse istumine on palju mugavam kui kupee puhul, kuid istmete külgtoe puudumine vähendab oluliselt soovi kurvi sukelduda ja külgjõude kogeda.

Liikluses rebib elektriline Mustang ette, see on bensiinist kiirem, kuid see on ootuspärane – teel on jääd ja elektri ning nelikveo kooslus võimaldab tõhusamalt tegutseda. Kiirendus toimub sünteetilise V8-heli saatel (kõlab, nagu oleks originaalheli algaja DJ poolt töödeldud), samas kui kõrval laseb 2,3-liitrine Mustang oma vabal väljalaskel ja turbo ülerõhuklapil laulda. Jah, heli on Mustangi kohta samuti kastist väljas, kuid see teeb seda, mida poniauto peaks tegema – tõmbab tähelepanu ja teeb sõitmisest etenduse.

Katse ajal püüdsin leida sõitjateruumist sarnasusi, mis meenutaksid, et istun Mustangis. Aga paraku – elektrilisel pole väga ilmekat armatuurlauda, ​​mille järgi Mustangi interjööri kohe ära tunneks. Klassikalise armatuurlaua asemel on väike ekraan, mis näitab aku laetust ja kiirust. Ja keskel on tohutu Tesla-stiilis tahvelarvuti. Mis Mustangis viibimist meenutab, on sarnased uste sulgemise nupud, hobune roolil ja lävepakud. Noh, tagatulede kuju ka.

Loe täisteksti ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.