Euroopa Liidu direktiiv sai nii segane, et Eesti valitsus maksab ettevõtetele kaela sadavad nõuded ise kinni

Euroopa Liit on kehtestanud järjekordse - sel korral selgelt bürokraatliku – nõude, mille kohaselt pidid hakkama puiduga katlamajade kütjad aasta algusest tõendama seda, et ahju aetav puit oleks ikka kindlast kohast pärit.

See tõendamine muutvat euroametnike hinnangul puidu säästlikuks. Mittsäästlik puit ehk biomass on määruse kohaselt aga selline, mille kütmisel tekkiv süsihappegaas on märksa halvem ja selle tarvis tuleb osta CO₂ kvoote.

Paraku läks nii, et Euroopa Liidu direktiiv sai sedavõrd segane, et suurt mitte keegi ei saanud aru, milline puit ehk biomass tuleb lugeda säästlikuks ja milline mitte.

Ka Eesti keskkonnaministeerium tõdeb, et ehkki nõue kestliku päritoluga küttematerjali kasutamiseks hakkab kehtima kõigis Euroopa Liidu riikides, ei ole Euroopa Komisjon seadnud selgeid tingimusi, mida ettevõtted peavad järgima.

Seetõttu pöördusid Eesti soojatootjad aasta lõpus valitsuse poole, et riik võimaldaks võimalikult täpsed kriteeriumid, millele keskkonnakestlik küttematerjal peab vastama. ´

Nüüd riigi seisukoht valmiski.

„Komisjoni suuniseid oodati pikalt, kuid kahjuks polnud lõplik tekst piisavalt selge ja konkreetne. Meie ettevõtete jaoks on seda selgust kiiresti vaja ning riik peab praegu võtma vastutuse,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.

Milles vastutuse võtmine seisneb?

Esiteks kehtestas keskkonnaministeerium soojaettevõtetele ajutise lihtsustatud korra, kus on need kriteeriumid täpsustatud. Muu hulgas tuleb neil Eesti päritolu puidu iga partii puhul esitada selle päritolu tõendav metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt. Sekundaarse metsa biomassi korral saeveski või mööblitootja nime ja puidu ostulepingu koopia.

Teiseks otsustas keskkonnaministeerium, et juhul, kui biomassi tõendamiskriteeriumid jäävad siiski teatud juhtudel ebaselgeks ja ettevõtetel tekib kohustus CO₂ kvoote osta, hüvitab riik ettevõtetele selle kulu.

„Tahame ennetada olukorda, kus ettevõtetele tekib ebaselguse tõttu ootamatuid lisakohustusi,“ ütles Madis Kallas.

Kõnealune direktiiv (REDII) tuli välja tegelikult 11. detsembril 2018, paraku on keskkonnaministeeriumi hinnangul kriteeriumid selles väga üldised ja täpsemad juhised tulid välja alles hiljuti.

„Kui pisut näitlikustada, siis see on olnud selge küll, et biomassi peab olema hangitud säästlikust allikast, kuid pikalt oli teadmata, kas Komisjon ütleb täpselt, milliste dokumentide ja toimingutega võib ettevõte seda väita. Komisjoni suunised jäid üldsõnaliseks ja pigem kirjeldasid, millistest allikatest biomassi ei saa lugeda taastuvateks. Enamjaolt juba on ettevõtetel kasutusel juhtimissüsteemid, nt lepingutingimused tarnijatele, kuid mitte kõik saatedokumendid ei kajasta alati viimse detailsuseni infot, millega päritolu tõesust kontrollida saab. Tarneahelate juhtimises ja kontrollis tuleb nüüd täiendav detailsusaste juurde,“ ütles keskkonnaministeeriumi pressiesindaja.

Uurisime, kas mõni soojatootja on juba pöördunud konkreetse taotlusega riigi poole kvoodi ostmise kompenseerimiseks? Vastus on eitab.

„Biomassi käitlejatele otsustati kompenseerida heitkoguse ühikuid, mida tuleb hankida, kui ei suudeta säästlikkust tõendada alles detsembri lõpus. Aruandlus 2023 aasta kohta tuleb teha 2024. aasta alguses ja alles siis selgub täpselt, mis koguses biomassi päritolu ei olnud võimalik tõendada või biomassi ei saa pidada jätkusuutlikuks,“ ütles pressiesindaja.