Proovisõit | Renault Austral: kas me vajame üldse tõelisi lipulaevmaastureid?

Lühem mudelirida tähendab reeglina väiksemaid kulusid ja suuremaid kasumeid. Nii otsustas Renault oma tootevalikut korrastades saata ühekorraga pensionile kaks linnamaasturit ja asendada need ühega. Uustulnukale pandi nimeks Austral, kirjutab Accelerista.com.

Sarnaselt Volkswageniga jõudis ka Renault linnamaasturite peole hilinemisega, kuid erinevalt saksa tootjast polnud aeg kulutatud arendustööks, vaid oma naba (loe: Scenic ja Espace) imetlemiseks. Seda piinlikumaks muutis olukorra asjaolu, et kontsernikaaslane Nissan nautis samal ajal Qashqai plahvatuslikku müügiedu.

Väljapääsmatuid olukordi aga pole olemas. Abikäe ulatas meil peamiselt elektroonikatootjana tuntud Samsung, kel oli sobilik sõiduk juba valikus olemas. Renault’ logo ette ning Koleose nimi tagaluugile oli esialgu piisav, et müüa Euroopas kaks põlvkonda lipulaevmaastureid prantsuse tootja nime all. Tarbijad aasia turule loodud sõidukeid aga väga ei armastanud ning ka müüginumbrid ei säranud.

Samal ajal ehitati kiiruga Qashqai poolt väärindatud platvormile ka oma krossoverit. Kadjar oli tunduvalt euroopalikum ning pärast Mercedesega arendatud mootorite ilmumist ka sõitis väga hästi. Samas oli platvorm juba iganenud ning autogi selle peal jäi ajale jalgu. Kiiresti oli vaja midagi kaasaegset ja päris oma. Lipulaevmaasturit.

Nouvelle Vague

Renault reserveeris Australi nime omale juba 2005. aastal. See on „soe, külalislahke ja kaasaegne bränd, kus klientidele antakse täiustatud elukogemus“, ütleb turundusplära. Ja kuigi viide lõunapoolkerale võib tunduda üdini euroopaliku auto puhul kohatu, on see kindlasti parem, kui mõne rahvakillu esindajatega kohtus vaielda. Nime suupärasuses ei kahtle keegi ja kõik muu on tegelikult ebaoluline.

Australi kujustamist juhtis Laurens van der Acker, kes alustas oma karjääri superautode joonistamisest ning on viimased aastad istunud Renault disainibossi toolil. Olles loonud uue disainikeele nouvelle vague (seda tuleb tõlkida „uus laine“, mitte „uus ja ebamäärane“) materialiseerus see esimest korda täiselektrilises Megane E-Tech-is ning seejärel Australis.

Kahtlemata on parajalt riskantne luua laiatarbeautosid prantsuse filmižanri järgi, mida suudavad sügavuti mõista vähesed, ent van der Acker toimetas väga läbimõeldult. Ja kuigi suutsime kahepäevase testsõidu ajal ühe Australi uue Nissan Qashqaiga välimuse põhjal segi ajada, on peadisaineri sõnul tegu sajaprotsendiliselt prantsuse kunstnike-joonestajate tööga.

Seetõttu ärge imestage, kui platvormikaaslase asemel viidatakse hoopis sarnasusele täiselektrilise Meganega. See pole vale, sest kuigi viimane on turul Golfi-asendaja ning Austral peab seevastu võitma linnamaasturite poolehoidjate südameid, on tegu sama disainikeele ja ka mitmete sarnaste detailidega.

Kvaliteetne ja ruumikas

4,51 meetri pikkusena sobitub Austral mõõtude poolest täpselt oma kahe eelkäija vahele, mis ühelt poolt on olnud kindlasti taotluslik, teisalt tuleneb aga platvormist. 1,84 meetri laiusena ning 1,62 meetri kõrgusena mahutab auto probleemivabalt viis täiskasvanut.

2,67-meetrine teljevahe tagab ka piisava jala- ja pearuumi. Kui keskmist kasvu mees juhiistme enda järgi paika seab, siis tema taha mahub sama mõõtu reisija lahedasti istuma. Päris pikkadel läheb muidugi keeruliseks, kuid siin on abiks 16 cm ulatuses edasi-tagasi nihutatav tagaiste.

Juhiistmele maandudes vaatab vastu ligi ruutmeetrine hiigelekraan, mis on samuti juba Megane E-Tech-i sõitjateruumist tuttav. Kuid lipulaevmaasturile kohaselt on see tunduvalt korralikumalt kinnitatud ning esimese kogemuse põhjal toimetab ka Android Automotive operatsioonisüsteemi abil laitmatult. Võib-olla muudab munakivitest kunagi meie arvamust…

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.