Ilmateadlane selgitab: kuidas tekkis Põhja-Ameerikas kaost külvav talvine pommtsüklon?
(21)
USA-d ja Kanadat jõulupühade jooksul tabanud „pommtsükloniks“ kutsutav pakasetorm on nõudnud Põhja-Ameerikas juba vähemalt 56 inimese elu. Kuidas selline ekstreemseid külmakraade ja torme üheskoos toonud ilmanähtus tekkis? Kas ka meil Eestis oleks sarnane loodusnähtus võimalik? Küsimustele vastab Eesti keskkonnaagentuuri peaspetsialist, klimatoloog Ain Kallis.
Ain Kallis, mis tormiga on tegemist ja kuidas see tekkis?
Riiki tabas ilmanähtus, mida meteoroloogid kutsuvad pommtsükloniks. Sellist atmosfäärikeerist iseloomustab erakordselt hoogne areng – väga kiiresti langev õhurõhk, tugevad tuuled, talvel pakane ja lumetorm. Kanadas arvutati paar päeva tagasi tuulekülmaks juba –55 kraadi Celsiuse skaala järgi. Alaskal mõõdeti külma –48 kraadi, mis on madalam kui praegu Siberis.
Põhjamaade ilmastikku mõjutavad tegelikult päris paljud kliimanähtused, näiteks polaarpööris, arktilised võnked (arktiline ostsillatsioon), Põhja-Atlandi võnked, Rossby lained, jugavoolud jne.
Polaarpööris näiteks on tohutu vastu kellaosuti suunda pöörlev madalrõhkkond pooluse ümber. Selle kompaktsus ehk tugevus muutub pidevalt. Kui polaarpööris on, nagu klimatoloogid ütlevad, nõrk, tekivad temas suured sopistused, mis võivad külma arktilist õhku viia kaugele lõunasse, samuti sooja põhja suunas. Seekord ulatus külmakeel isegi Mehhiko laheni välja.
Kas selline juhtum on maailma mõistes erakordne?
Tugevaid lumetorme on esinenud Ühendriikides sageli, esimesed täpsemad kirjeldused on alles alates aastast 1717. On lumetorme, mis möllavad juba halloween'i ajal – näiteks viis 1991. aastal torm elektri ära 100 000 pere kodust ning hukkus 22 inimest. 1888. aasta märtsis hukkus tormi tõttu üle 400 inimese. Üks viimane hullem juhtum oli nn sajandi lumetorm, mille tõttu hukkus 1993. aasta 13.–14. märtsil USA idarannikul ligikaudu 270 inimest.
See pole suur uudis, et suured lumetormid just jõulude ajale satuvad, see on juba aastakümneid nii olnud. Jõulude kanti satuvad need seetõttu, et pööripäevade kandis toimuvad atmosfääris muutused, mis taolisi kliimaekstreemsusi võivad tekitada.
Seega pole siin palju imestada – kui, siis ainult seda, et külmad on niivõrd tugevad. See pole USA rahvale kindlasti kuidagi meeldiv. Meil siin Euroopas on sel aastal ikka üpris soe, lausa liigagi soe.
Kas nende hoiatuste ilmnedes oli juba kindel, et see torm tuleb?
Kui hoiatused hakkasid tulema, oli see tõesti juba üpris kindel. Selliseid tugevaid torme saab mitu päeva ette ennustada, ja siis pole suuremat kahtlust, et torm päriselt tuleb.
Kas tormi tagajärgi saaks paremini ennetada?
Alati saab paremini ette valmistada, kuid eks loodetakse, et mind see ju ei taba. See on väga inimlik. Ja kuigi hoiatused tulid, olid paljudel juba reisipiletid ostetud või reisitud. Eks USA-s on jõulude ajal suured inimeste ränded, nagu on Hiinas aastavahetuse kandis. Paljud reisivad pühade ajal teisele poole riiki, et enda perekonda külastada. Sel juhul pole midagi muud teha, kui oodata, need tormid võivad kesta mitu päeva.
Nii nagu igal pool, peaks päästeteenistused ja politsei valvel olema, kui hoiatus antakse. Kuid see, kuidas elanikkond reageerib, on iseasi. Eks USA idarannikul teavad inimesed paremini, kuidas reageerida, kuid näiteks ei kujuta me siin Eestis ettegi selliseid lumetorme, kus sajab korraga maha pool meetrit või lausa meeter lund. Samamoodi teame me igal aastal, et talv on tulemas ja peaks valmistuma, kuid ikka vahetame rehvid, kui lumi on juba maas.
Kas Eestis oleks sellises mahus tsüklon võimalik?
Sellises mastaabis torm siin küll tõenäoline pole. Vastupidi – meil peaks talved leebemaks minema, praegustel aegadel oleme globaalse soojenemise trendis. Samas ei oska me öelda, kaua see soojenemine kestab.
