KUULA SAADET | Caater, Club Hollywood ja külm bürokraatia ehk 25 aastat Erasmust Eestis. I osa

Erasmus+ sai tänavu 35-aastaseks. Eesti liitus programmiga 1998. aastal ja sellest ajast on üle 100 000 inimese Eestis saanud kasutada võimalusi välismaal õppimiseks, praktikaks, noortevahetuseks või vabatahtlikuks teenistuseks. Kuidas on selle kõigega seotud Club Hollywood, Caater ja õhinapõhisus? Mis on EKÜ ja kas Erasmusest saab raha ka katuse parandamiseks? Sellest kuulete juba lähemalt tänasest Erasmuse taskuhäälingust.

Taskuhäälingus on sel korral Sabina Sägi vestluskaaslasteks Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri (EEA) juhataja Rait Toompere, EEA noorteprogrammide keskuse juhataja ja EEA asejuhataja Reet Kost ning haridusprogrammide keskuse endine juhataja Anne Hütt.

„Ainus, mis meile anti, oli eelarve ja teatud suunised, aga mida me täpselt tegema peame, kuidas me seda programmi promoma peame ja kust me taotlejaid saame, see oli kõik oma fantaasia töö,“ kirjeldas Anne Hütt Erasmuse eelkäijate algusaegasid Eestis.

Rait Toompere meenutab, kuidas esimese auditi tulek tekitas parasjagu külma higi, sest Euroopa tasandil käis asjaajamine külma Prantsuse bürokraatia stiilis ja iga asi pidi olema väga formaliseeritud, samas 90ndate lõpu Eestis oli seda pigem vähe.

Naerulsui räägib Reet Kost, kuidas turundus toimus algusaastatel erinevates Eesti ööklubides, kus päevasel ajal jagati noortele programmiinfot, teavet kultuuridevahelisest ja mitteformaalsest õppest ning rahvusvahelistest võimalustest ja õhtu lõppes Caatri saatel tantsides. Huvi oli suur ja seda mitte tantsumuusika, vaid uudsete võimaluste tõttu! Toompere sõnul on huvi Euroopasse õppima ja end täiendama minemise vastu alati olnud tunduvalt suurem, kui suudetakse rahuldada. Alles viimastel aastatel on rahastus piisavalt kasvanud ja nõudlus ning pakkumine hakkavad tasakaalu leidma.

Kui 25 aastat tagasi oli mureks see, et projekte lihtsalt ei osatud kirjutada ja palju tuli teha projektikirjutamise koolitusi, siis nüüd on murekohaks muutunud see, et projekti kirjutamisest on saanud lisatöö ja koorem ning seda ei võeta enam kui suurepärast võimalust. Ka kohalikud omavalitsused ei väärtusta ega näe Erasmuses potentsiaali ja projektikirjutajate tahe peab olema selle võrra suurem.

Vestlus Rait Toompere, Reet Kosti ja Anne Hütiga Erasmuse teemal jätkub järgmises taskuhäälingu osas ning teemaks võetakse, kuidas Erasmus saab ka 21. sajandil meie muutuva maailma vajadustega kaasas käia.

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri tegemistega saad end kursis hoida meie veebilehel eeagentuur.ee, Facebooki lehel või Instagramis @erasmuselood.