Kosmosesse saadetud Ameerika-Prantsuse satelliit viib läbi ajaloos esimese Maa veepinna skaneerimise. See kasutab täiustatud mikrolaineradari tehnoloogiat ookeanide, järvede, veehoidlate ja jõgede kõrge eraldusvõimega mõõtmiseks üle 90% Maa pindalast, vahendas Reuters.
Satelliit skaneerib planeeti vähemalt kaks korda 21 päeva jooksul. Kogutud andmeid kasutatakse ookeanide tsirkulatsioonimudelite täiustamiseks, ilma- ja kliimamuutuste prognooside parandamiseks ning põuaste piirkondade mageveevarude haldamiseks.
Missiooni üks peamisi eesmärke on uurida, kuidas ookeanid neelavad temperatuuri loomuliku reguleerimise protsessi käigus atmosfäärisoojust ja süsinikdioksiidi ning aitavad kliimamuutusi minimeerida.
Orbiidilt maailmamerd skaneerides mõõdab satelliit täpselt väikeste hoovuste ja pööriste ümbruses veepinna kõrguste peeneid erinevusi, kus teadlaste arvates neelab suur osa ookeanidest soojust ja süsinikdioksiidi.
Selle mehhanismi mõistmine annab vastuse olulisele küsimusele, mis täpselt on murdepunktiks, kui ookeanid hakkavad atmosfäärist soojust eraldama, selle asemel, et seda absorbeerida, võimendades globaalset soojenemist.
Satelliidi võime eristada veepinna peeneid kontuure aitab uurida ookeanitaseme tõusu mõju rannikualadele.
Satelliidi põhiradar töötab mikrolainespektri nn Ka-diapasoonis, mis võimaldab tal töötada läbi pilvede ja pimeduse, vaadeldes suuri piirkondi Maa pinnal, mis võimaldab teadlastel senisest kiiremini katta suuri geograafilisi piirkondi.
Kui töös tõrkeid ei esine, hakkab satelliit andmeid saatma mõne kuu pärast.
