Proovisõit: talvine Tallinn ja Nissan Juke hübriid

Nissani kultusmudel Juke on saanud uuema ja veelgi kütust säästvama täishübriid versiooni, millel ka mitmed välised ümarused tasasemaks tehtud. Proovisõit pimedas ja lund täis kuhjatud Tallinnas näitas, et tegemist on igati tubli masinaga, mis eriti hästi sobibki just igapäevasteks tööle-koju-poodi-trenni sõitudeks.

Alustuseks välimusest. Selle kupee crossoveri põhivärviks on saanud Magnetic Blue, külgedele ja taha on tekkinud sildid „hybrid“, Nissani enda logo on saanud elektrilise varjundi, uuenenud on esivõre disain ning ka 19-tollised rattad on saanud edasiarenduse.

DCT7 automaatkäigukasti asemel on nüüd masinal mitmerežiimiline hübriidkäigukast, milles neli käiku bensiinimootori jõuülekandeks ja lisaks kaks käiku elektrimootorile. Kokku seega kuus käiku. Muudatus oli vajalik bensiini- ja elektrimootori sujuva koostoimimise tagamiseks. Kusjuures 1. käik on alati elektriline ja sellega saab sõita kuni kiiruseni 55 km/h.

Testsõitude põhjal on see minu hinnangul ka peamine nähtus, millega Nissan võiks veel tööd edasi teha – masin kipub rahulikult kiirendades ja 50-60 km/h vahel sõitma jäädes kusagil 2.-3. käigu kanti end sinna unustama ja ei taha kuidagi järgmisele üle minna, gaasipedaaliga „meelitamise“ peale ta annab siiski järele ja sõit muutub vähemalt mõneks ajaks märksa vaiksemaks.

Sõidurežiimidest on olemas Eco, Standard ja Sport. See viimane kasvatab mh tublisti gaasipedaali tundlikkust ja lumistel-jäistel teedel ma selle tavaliselt sisse unustasingi – vahetu reageerimine on ekstreemsemates oludes teinekord päris kasulik.

Mis mootori võimsusesse puutub, siis tavaversioonil oli hobujõude 114, nüüd on elektrimootoril 49 ja bensiinil 94, ehk kokku peitub süsteemis 143 hj. Masina kiirendus nullist sajani on põhimudelil 11,8s, hübriidversioonil lüheneb see lausa kahe sekundi võrra ja on ametlikult 10,1. Olemas on ka eraldi nupp selleks, et masin kindlalt elektrimootorile ümber lülitada - näiteks majade vahel sõitmiseks.

Terve liitrijagu saab kärpida ka kütusekulu, kui tavamudelil oli keskmine 6,0-6,3, siis hübriidil 5,0-5,2 liitrit sajale. Linnasõidul on kütusekulu lausa 40% väiksem.

Bensiinimootor on auto 1,6 liitrine ja neljasilindriline. Elektrimootorit toidab 1,2 kWh aku, mis tähendab, et puhtalt elektrimootoriga suudab auto läbida maksimaalselt 3-5 kilomeetrit.

Tubli uuenduse on saanud ka masina pidurid. Pedaalile vajutades ei kanta jõud otse piduriklotsidele vaid esmalt läheb aeglustamise käsklus elektrimootorile ehk et koos töötavad nii tavapidurid kui mootoriga saavutatav pidurdus. Pidama sai see masin tõesti hästi. Eesmärgiks kogu pidurdamisel vabaneva energia kasutamine aku laadimiseks. Sama eesmärki täidab ka funktsioon e-Pedal.

Kui käigukastinurin kõrvale jätta, siis näiteks auto käitumisega kurvides tuleb minu hinnangul üsna rahule jääda, nende täpselt joonte vahel alistamine oli puhas rõõm ja ei tulnud kogeda ei üle- ega alajuhitavust. Auto reageerib juhi pedaalivajutustele vahetult.

Auto sisemuses torkavad silma jukelikult disainitud ventilatsiooniavad, mõnusad taustavalgustise ribad ustel ja armatuuril. Kliimasüsteem võiks olla vast teine asi, millele tootjal tasuks edasiarenduste puhul tähelepanu pöörata – režiim „Auto“ unustab liiga kaugaks ja liiga tugevalt ventilaatorid tööle, nii et pea iga sõidu ajal pidin ise ventilatsioonikiiruse kahe pügala peale maha keerama.

Varustustasemeid on autol kolm: N-Design, Tekna ja N-Connecta. Vingemad neist tähendavad muuhulgas pehmet kunstnahkset sisu (isegi armatuuripealne) kohatiste alcantara elementidega, kõlareid peatugedes ja kahetoonilist välisvärvi.

Auto väiksusele vaatamata on suudetud disainina täiesti eksisteeriva pagasiruumi ja seda saab kohendada kas tasapinnaliseks või katte eemaldamise abil ka sügavamaks. Elektrimootor on küll vähendanud pagasiruumi liitreid 422-lt 354-le, ent tagaistujate jalaruum vähenenud pole ja sinna mahub vabalt istuma ka pikk Eesti mees.

Auto maksimaalne kiirus on 166 km/h. Masin on 4,21 meetrit pikk ja 1,8 meetrit lai, teljevahe on 2,636 meetrit.

Proovisõiduauto hind oli 30 816 eurot. See oli ka täisvarustuses: alates adaptiivsest püsikiirusehoidjast ja nahksisust ning lõpetades elektrilise esiklaasisoojendusega. Tubli väike, kõigi kaasaegsete lahendustega igapäevaauto. Ahjaa, istmed on tal tõesti väga mugavad.