„Olukord on selline, et tõusmas on COVID‑i laine. Vaatamata sellele, et viiruse tüvi ei ole muutunud – valdavalt omikron ja tema versioonid –, oli meil nädala alguse seisuga 250 patsienti haiglates ja nakatumiskordaja R on 1,2. See tähendab seda, et me võime ennustada kahe nädala jooksul selle piiri saavutamist, kus me oleme varem läinud piirama plaaniliste haigete ravi,“ ütles minister Peterson täna riigikogus.

Plaanilise ravi piiramine tähendab Petersoni sõnul seda, et inimeste vaevused kestavad ja tekkib teisene suremus.

„See on üks alarmeeriv moment. Teine alarmeeriv moment on see, et gripp möllab,“ jätkas minister. „Oluline probleem on see, et Eesti, eestlaste ja üldse maailma elanikkonna vastupanuvõime on aastatega vähenenud ja seetõttu gripp tabab meid ennustatavalt palju valusamalt kui muidu.“

Terviseameti andmetel tekib praegu juurde 15 000 grippi haigestumist nädalas ja see tõuseb. Neist 1–5% jõuavad haiglasse ja ennustus räägib 2,5% keskmisest näidust.

„See tähendab 350 haigestumist. Kui me paneme need kaks asja kokku, siis me oleme tegelikult sisenemas tervishoiukriisi,“ tõdes minister.

Täpsemalt: meil on hetkel üle 400 patsiendi gripi ja COVID-iga haiglates ja juba see on Petersoni sõnul tõsine väljakutse haiglasüsteemile. „Aga me teame, et 700 haige puhul muutub olukord kriitiliseks,“ lisas Peterson.

Ta rõhutas, et vaktsineerimine on jätkuvalt vajalik, see vähendab haiglajuhtude ja intensiivravile sattumise arvu ning surmajuhtumeid.

Kui COVID‑i puhul on just üle 60-aastased inimesed kriitiline rühm, siis gripi puhul on praegusel hetkel suurema löögi all lapsed.

EKRE saadik Kalle Grünthal arvas tänasel istungil, et ministri sooviks on oma vaktsineerimisele õhutamise jutuga „sisuliselt hävitada elanikkonda“ ning tema fraktsioonikaaslane Helle-Moonika Helme leidis, et Peterson lihtsalt hirmutab inimesi oma COVIDi propagandaga ning et see on talle „nii läbinähtav ja isegi piinlik“.

Eesti on sunnitud ostma kümnete miljonite eurode ulatuses üleliigseid vaktsiine

Helme oli kriitiline ka selles osas, et 2023. aastal on COVID-19 vaktsiinide manustamiseks eelarves ette nähtud 34,5 miljonit eurot. „Kui teil on see 34,5 miljonit eurot olemas, siis äkki suunaks selle hoopis üldtervishoiuteenustesse? Meil on ravijärjekorrad, inimesed ei pääse arstile. Tugevdage tervishoiusüsteemi ja lõpetage ära see rahade suunamine, meeletute rahade suunamine täiesti mõttetusse tegevusse,“ arvas ta.

Peep Peterson tunnistas seepeale, et vaktsiine saabub tõesti Eestisse praegusel hetkel ülemääraselt.

„Eelmisel nädalal Euroopa terviseministrite kohtumisel teatasid riigid väga intensiivselt, et need COVID-i tipphetkel sõlmitud kokkulepped, mille poolt hääletas ka EKRE, on liikmesriikidele koormavad ja need tuleb ümber teha. Läbirääkimised Modernaga on hästi õnnestunud, aga läbirääkimised Pfizeriga ei lähe nii hästi,“ tõdes ta.

Hetkel on Eestis seetõttu sunnitud planeerima umbes 28 miljonit eurot järgmiseks eelarveaastaks nende sundtarnete tasude tasumiseks.

„Me väga loodame, et me saame siit midagi kokku hoida. Ja siin on, ma usun, EKRE-ga meil ühine vastutus ja ühine huvi, et riigi raha ei peaks nii palju mõttetutele vaktsiinidele kulutama,“ sõnas minister.